Üle nelja miljoni inimese, neist hinnanguliselt 72 protsenti mehed, naasid oma ametipostile ehitustel ja tehastes. Puurimise ja kopsimise hääli kostus üle Rooma.

"Me kuuleme nüüd rohkem müra," märkis ühe kohaliku toidupoe omanik Daniela. "See on parem, kui see õõvastav vaikus."

Baarid ja isegi jäätisekohvikud olid endiselt suletud. Ühistranspordi kasutamist ei soosita ja väljas liikudes nõutakse kõigilt kaitsemaskide kandmist.

Itaalia oli esimene lääneriik, mis sulges koroonaviiruse tõttu sisuliselt kogu oma majanduse. Viirus on riigis nõudnud nüüd ametlikult 28 884 inimese elu, ehkki kahtluste järgi on surnud veel tuhandeid.

Piirangud said alguse 8. märtsil, kui peaminister Giuseppe Conte pani karantiini umbes veerandi rahvastikust Itaalia jõukas põhjaosas.

Meede külvas inimestes hirmu, mis viis paljude pagemiseni vähem mõjutatud piirkondadesse lõunas. Viiruse kontrolli alt väljumist kartes kehtestati 9. märtsil üleriigiline liikumiskeeld. Toona oli surnuid 724.

Kui igapäevane surmade arv hakkas tõusma sadadesse, järgnes rida uusi piiranguid. 12. märtsil pandi kinni sisuliselt kõik ärid peale toidupoodide ja apteekide. Kümme päeva hiljem suleti kõik mittehädavajalikud tehased. Viis päeva hiljem teatati suurimast ööpäevasest surmade arvust - 989.

Piirangutel on olnud ajalooliselt kõrge hind majandusele.

Itaalia majandus, mis on euroalal suuruselt kolmas, peaks tänavu kahanema rohkem kui ühelgi teisel aastal alates 1930. aastate suurest depressioonist.

Umbes pool tööjõust saab riigilt abi. Hiljutise arvamusküsitluse järgi kardab sama suur hulk inimesi töötuks jääda.

Osa neist, kes on juba töö kaotanud, on öelnud, et nad ei usu Conte võimekusse riik hukatusest välja juhtida.

"Ma olen taasavanemise pärast mures. Ametivõimud ei näi olevat väga kindlad selles, kuidas edasi minna," ütles 37-aastane Davide Napoleoni.

Järkjärgulist taasavanemist raskendab Itaalia keerukas halduskorraldus, mille järgi on riigi 20 maakonnal õigus seada endale ise reegleid. Näiteks Veneto ja Calabria avasid baarid ja restoranid juba eelmisel nädalal.

Genovas kaalutakse väikeste inimgruppide merele ja randa lubamist. Emilia-Romagnas seda veel teha ei plaanita.

Ebaselgus mõjub kohalikule rahvale kurnavalt. Piepoli instituudi uuringust nähtus, et 62 protsenti itaallastest arvavad, et nad vajad piirangutejärgse maailmaga kohanemisel psühholoogilist abi.

"Viiruseöö kestab," ütles sotsioloog Ilvo Diamanti päevalehele La Repubblica. "Ja silmapiiril ei paista eriti valgust. Kui üldse midagi, oleme me harjumas pimeduses liikumisega."