Eesti väiksuse kohta on siinsel turul palju kindlustusseltse - kümmekond. Tihe konkurents annab endast tunda igal ajal, ent kriis on pannud neidki kampaaniaid tegema ja hindu langetama. See kehtib nii era- kui ka äriklienditurule.

Nii nagu rentnikud eeldavad üürileandjailt praegusel kriisiajal soodsamaid tingimusi, loodetakse ka kindlustusmakseid soodsamaks saada. Kõik kindlustusseltsid tajuvad suurt hinnasurvet - kliendid käivad turul soodsamaid hindu "šoppamas" ja see ka õnnestub.

Näiteks turismisektor, kus tegevus täielikult seisab, peab hooneid ja vara kindlustama ikka, vaatamata äritegevuse puudumisele. Nii loodavadki ettevõtted soodsamaid tingimusi välja kaubelda.

Suurim hinnalangus on aga liikluskindlustusturul - talv oli pehme ja sellele järgnes eriolukord, mistõttu on ka õnnetusi varasemast vähem toimunud. Ühetaolise kindlustustoote puhul otsib klient ainult hinda.

"Võrreldes aasta algusega on liikluskindlustuse hinand langenud 20 protsenti. Langus algas juba eelmise aasta teisest poolest ja koroona on andnud sellele ainult hoogu juurde," ütleb kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.

Ta ütleb, et liikluskindlustuses on konkurents kogu aeg tihe, aga kriisid mõjutavad just seda liiki enim. Ka kaskokindlustuse hinnad on juba mitu aastat languses olnud.

Sama tõdeb Salva kindlustuse juht, kindlustusseltside liidu nõukogu liige Urmas Kivirüüt: "Konkurents muutub aina tihendamaks. Ühelt poolt on kriis reisikindlustuse toote täiesti ära kaotanud, aga liikluskindlustuse turul käib tihe hinnakonkurents, sest talve polnud ja liiklustihendus on kriisiga kukkunud."

Kindlustusseltsid teevad aktiivselt ka kampaaniaid, et kliente üksteiselt üle meelitada. Näiteks Salva pakub oma kodulehel kodukindlustust 30-protsendilise allahindlusega.

Kivirüüt ütleb, et kindlustusturg on pika vinnaga, seetõttu kiireid turuosade muutusi ei toimu. Lepingute pikkus on enamasti aasta või rohkemgi.

Reisikindlustust ei taha hetkel aga keegi ja kindlustusseltsid kannavad ärajäänud reiside ajaks sõlmitud kindlustusraha avalduste alusel lihtsalt tagasi, ilma ärajäämisest kantud kahjusid välja maksmata, nagu lepingutingimused vääramatu jõu puhul teha lubavad.

Turg tühja kohta ei salli

Möödunud aastal otsustasid kaks kindlustusseltsi, Seesam ja Compensa ühineda. Tänavu on nende ühinemine realiseerumas. Samal ajal on aga juurde tekkimas veel üks varakindlustusselts - LHV Kindlustus.

"Kindlustusturul on vana hea tava välja kujunenud: piisab vaid mõnel tegijal turult lahkuda, kui kohe tuleb mõni uus juurde," naljatab Jesse.

LHV Kindlustus luuakse kahe ettevõtte - LHV ja Euronicsi kaupluseketi omanike baasilt, nii et 65 protsenti osalusest kuulub LHV Groupile. Euronics pakub oma klientidele LHV-ga koostöös järelmaksu juba seitse aastat, nii jõuti lõpuks ühise kindlustusseltsi loomiseni, ütleb LHV panga juht Erki Kilu.

"Ettevõte sai eile alles asutatud, äriregistrile dokumendid ka ära esitatud. Maikuu jooksul on plaan finantsinspektsioonile avaldus ära esitada tegevusloa taotlemiseks. Seaduse järgi on neil aega kuus kuud seda menetleda, nii et enam-vähem oleme sellises graafikus, et aastavahetuseks võiks tegevusluba olemas olla," kirjeldas Kilu protsessi.

Ettevõtte juhatus on kaheliiklmeline, sinna kuuluvad Jaanus Seppa ja Tarmo Koll. 1. septembrist tööd alustav Seppa töötas varem Compensas, 6. maist tööle asunud Koll aga oli ERGO juhatuses.

Kilu ütleb, et enamik kindlustusseltse turul põhinevad väliskapitalil, Eesti omi on vähe.

"Meie enda mahud on sellised, kus tunneme, et saame piisava väljundi ka müügi jaoks. Kümneprotsendise turuosa on piisav, kus võiks juba oma kindlustusseltsi peale mõelda ja kus on oma kliendibaas ka olemas," põhjendab Kilu kindlustusseltsi loomist.

Ühest küljest on soov pakkuda LHV pangaklientidele kodu-, liiklus- ja kaskokindlustust, teisalt pangakaardiga kaasas käivaid reisikindlustust ja ostukindlustust ehk Euronicsist tehnika ostjatele soovitakse müüa lisagarantiid.

Kivirüüt nendib, et kindlasti toob see teatavat põgenemist konkurentide juurest.

"Täna kanaliseerib LHV oma kliente läbi maakleri, nüüd võivad nad teha seda otse nagu Swedbanki P&C teeb," ütleb Salva juht.

Kivirüüt meenutab, et Swedbank on kindlustusturul olnud vaid 12 aastat, alustades nullist. Nüüdseks on nad tõusnud turuliidriks. LHV-le ta samasugust tähelendu ei prognoosi, kuid nendib, et Euronicsiga koostöös pakutav ostukindlustus annab neile kindlasti hea stardipaku.

Teine uustulnuk jäi kriisile jalgu

Veebruari algul oma alustamisplaanidest rääkinud kindlustusühistu Üks on aga kriisi jalus toppama jäänud. Plaan oli koguda märtsi lõpuks vähemalt 10 000 liiget ja 5-6 miljonit eurot kapitali, ent nüüdseks on plaani korrigeeritud ja uueks tähtajaks on juuni lõpp. Kriis tuli nende jaoks halvimal võimalikul ajal.

Ühistu juhatuse liige Tarmo Lääne tõdeb, et kapitalist on koos alla poole. Täpsemat summat ta nimetada ei soovi. Kuid kinnitab, et kindlasti käib töö ühistu asutamiseks edasi.

"Praegu tegeleme aktiivselt lahenduste otsimisega. Meil on väga suur ja võimas asutajate ring. Saame pidevalt kokku, arutame, kindlasti on eesmärk ära teha," ütleb Lääne.

Nende asutajaliikmeteks on omanike keskliit, põllumajandus-kaubanduskoda, korteriühistute liit, talupidajate keskliit, Tartu hoiu-laenuühistu, jahimeeste selts, aiandusliit, akordioniliit, kaks ettevõtet ja 13 eraisikut.

Elukindlustusturg äraootaval seisukohal

Kui kahjukindlustusturg on konkurentsitihe ja siginat-saginat täis, siis elukindlustusturg on preagu teatavasse letargiasse vajunud.

Mart Jesse ütleb, et kriis koosmõjus teise pensionisamba reformiga võib aga valdkonda suuremaid muutusi tuua.

"Kriisid mõjutavad teinekord inimeste valmisolekut pikaajalisi investeerimisteenuseid osta. Segadus kohustusliku kogumissamba ümber mõjutab juba ka praegu uute lepingute sõlmimist. Inimesed on pigem ettevaatlikud, ei tõtta lepinguid sõlmima, sest pole teada, mida tulevik kaasa toob," nendib ta.

Küll aga on hoo sisse saanud tööandjapõhine ravikindlustus. Tööandja maksusoodustus 400 eurot aastas töötaja kohta on praeguseks kehtinud üle kahe aasta, ent massidesse on selle võimaluse kasutamine jõudmas alles tänavu.

"Selle aasta esimese kvartali maksete tulu oli sama suur kui kogu eelmise aasta maksete tulu kokku," ütleb Jesse. "Üha enam tööandjaid on mõistnud, et on mõistlik oma töötajaid terviseriskide suhtes kindlustada. Ka praegune koroonakriis on pigem huvi selle teenuse vastu suurendanud, sest tööandjad tunnevad huvi, kuidas oma töötajate terviseriske maandada või nad kiiremini arsti juurde saada."