E-lugerid hakkavad Eestis unustuse hõlma vajuma ({{commentsTotal}})

E-lugerid poeletil.
E-lugerid poeletil. Autor/allikas: ERR

E-lugerid on raamatuturul kaduv trend ning eestlased eelistavad jätkuvalt paberraamatuid.

Kui vahepeal reklaamiti suurelt e-lugerite ning muude elektrooniliste vahenditega raamatute lugemist, siis nii see siiski pole läinud. E-lugerite turg on ülemaailmselt kokku kukkumas, sest inimesed ei taha omada mitut ekraani. Nii on inimesed, kes siiski ekraane tahavad kasutada, kolinud ümber näiteks telefoni. Eestis on turg eriti väike, ütles Eesti Kirjastuste Liidu juhatuse liige Tauno Vahter.

"Meil on e-raamatute osakaal Eestis kusagil 2-3 protsenti, pigem isegi rohkem sinna 2 protsendi poole, kuigi me ju peaksime olema teoreetiliselt sellised väga tehnoloogiasõbralikud," ütles Vahter ERR-ile.

Järgmiseks laineks on kujunenud turul audioraamatud, mis aga Eestis siiski ilmselt veel nii pea kanda ei kinnita.

"Teine asi, mis on nüüd paljudes kohtades juhtunud, et lugeriturg on asendumas audioraamatutega, aga ei ole näha, et see meil kohe tööle hakkaks, sest kuna meil on turg nii väike, siis see asi ei tasu end rahaliselt ära," lausus Vahter. "Mingil määral neid ilmselt hakatakse tegema, aga suurt lainet pole näha ja natuke sarnastel põhjustel ei jõudnud meieni ka lugerite ja e-raamatute laine nii suurel kujul."

Vahter kinnitas aga, et ka paberkandjal raamatute tiraažid on kukkunud.

"Kui viis-kuus aastat tagasi oli tavaline esimene tiraaž tuhande kanti, siis nüüd on see pigem 700-800," ütles ta. "Teine selge signaal, et trükitakse vähem, on see, et trükikodades on vähem tellimusi, aga see nüüd näitab kahte erinevat asja. Ühest küljest see on see, et Eesti kirjastused trükivad raamatuid vähem ja väiksema tiraažiga, aga teisest küljest tuleb ka välismaalt vähem tööd sisse."

Nimelt trükivad Eesti trükikojad väga palju ka Soome, Rootsi, Saksamaale, Hollandisse ja teistesse riikidesse raamatuid.

Populaarseimaks žanriks on endiselt kriminullid, kuid enam on hakatud tähelepanu pöörama ka autoritele.

"Nimed on ikkagi see, mis praegu kõige rohkem näha on, näiteks on olnud erinevad Tõnu Õnnepalu päevikud ja viimastel kuudel näiteks David Vseviovi raamat ja teine asi on minu arust see, et kui võib-olla varem oli nii, et krimikirjanduses oli populaarne mingi kindel autor ja sealt tuli 20 raamatut järjest, siis viimase aja trend on pigem see, et tuleb ühelt autorilt üks raamat ja tema järgmist võib-olla enam nii väga ei loetagi, aga tuleb mingi teine autor jälle ühe-kahe raamatuga," rääkis Vahter.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: