Raiko Puustusmaa: litsentsinõude kehtestamisest külaliskorterite

Külaliskorteritele litsentsinõude kehtestamine toob täiendava koormuse kohalikule omavalitsusele, kirjutab Raiko Puustusmaa.
Külaliskorterite teenus on moderne lahendus, mis sündis ideest, et koduomanik saab endale täiendavat tulu teenida oma vaba tuba või kogu oma kodu üürile andes. Selliste ad hoc traditsioonilistesse ettevõtluse valdkondadesse sündivad lahendused on paratamatult probleeme kaasa toovad, sest nõuavad regulatiivseid muutusi, mis kaitsevad kõiki mõjutatud osapooli.
Sarnane teekond Airbnb.com platvormile on olnud sõidujagamise platvormidel nagu näiteks Taxify või Uber, kus turuosapooltena on oluline kaitsta sõidujagamise teenuse osutajaid ja traditsioonilise taksoteenuse osutajaid ning nende kliente.
Lühiajaliselt rendile antavate korterite puhul ei ole mõistlik rakendada süsteemi, kus taotletakse litsentsi või seatakse keskselt muid täiendavaid regulatiivseid süsteeme lisaks korteriühistu liikmete nõusolekule.
Eelkõige toob taoline korraldus lisanduva koormuse kohalikule omavalitsusele, mis peab hakkama litsentse eraldiseisvalt menetlema. Samuti tekib täiendab koormus korterit või tuba rendile anda soovival koduomanikul, kes peab lisaks korteriühistu kokkuleppele pöörduma teiste ametiasutuste poole ja menetlusprotsessiks kohaliku omavalitsuse poole, millele jääb lõplik kaalutlusõigus litsentsi välja andmises.
See tähendab kokkuvõttes, et kohalik omavalitsus võtab olulise rolli selle turu reguleerimisel ja samal ajal tõstab olulisel määral halduskoormust turul.
Kuna turul pakutakse oma kodu või kortereid korterelamutes, siis terviseameti ja päästeameti nõusolekute saamine eraldi ühele korterile ei ole põhjendatud ning tõstab eeltoodud ametite koormust.
Korterelamutele kehtib ja nende eluruume reguleerib juba majandus- ja taristuministri eluruumile esitatavate nõuete määrus ja päästeamet teeb kontrolle eluruumidele tuleohutusnõuete tagamiseks.
Korterelamutes on korteriühistutel oluline väljakutse tagada oma territooriumil heakord ja hoida korteriomanike poolt kokkulepitud reegleid. Korterelamute heakorraga seotud suurimad probleemid on müra ja ühisvara heaperemehelik kasutamine, mis üldjuhul korreleerub korteriühistu suurusega.
Mida rohkem inimesi eluhoones elab, seda keerulisem on kontrollida ja tagada vara heaperemehelik kasutus, sest oma maja elanikke ei teata. Olukorra muudab taolistes situatsioonides keerulisemaks ka pikaajaliselt välja üüritud korterite osakaal, sest tihti ei ole elanikud nõus oma kontaktandmeid korteriühistuga jagama, rääkimata korteriomanikest endast.
Sellistel juhtudel, kus kortermajas korteriomandi omanik ise ei ela, on keeruline ka korteriühistul ise muudatusi ellu viia, sest vajalikku kvoorumit ei saada kokku või puudub omanikel endil huvi välja üüritud korteriga korterelamu korralduses kaasa rääkida. Seetõttu võib öelda, et korteriühistute probleemid ei ole tingitud ainult lühiajaliste rendikorteritega, vaid probleemid on laiaulatuslikumad ja hõlmavad eelkõige korteriühistu enda liikmeid.
Korteriühistul on oluline positsioon ühisvara valitsemisel ja seetõttu korteriühistu enda roll lubada oma hoones üürikortereid või algatada võlgnike korteriomandi sundmüüki peaks jääma iga korteriühistu elanike omavaheliste kokkulepete tasemele, sest täiendav regulatsioon litsentsi näol ei mõjuta korteriühistute olemasolevate või võimalike probleemide lahenemist ja ühistusisest suhtlust, aga võib suurendada kõigi osapoolte halduskoormust.
Kohalikul omavalitsusel on oluline roll nõustamisel ja korteriühistute võimestamisel, et iga korteriühistu leiaks ise sobivad lahendused nii elukorralduse küsimustes kui ka hoone heakorra säilitamises.
Raiko Puustusmaa on majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna elamumajanduse ekspert. Kommentaar kajastab autori isiklikke seisukohti.
Toimetaja: Kaupo Meiel