Kõlvart leiab, et paljud Tallinna elanikud, kes elavad korterelamus, kus kortereid antakse ka lühiajaliselt rendile, on häiritud külaliskorterite kasutusse andmisest tingitud elukeskkonna muutusest ja ebaturvalisusest. Linnapea toob välja, et külaliskorterites vahelduvad külalised väga tihti, mistõttu on võimatu iga külalisega kokku leppida ka korterelamu ühistes reeglites.

"Sagedased on olukorrad, kus külaliskorterites viibijad ei suhtu heaperemehelikult ühiskasutatavasse varasse (nt trepikojad, lift), prügi ei sorteerita, müratase on võrreldes püsielanikega asustatud korteritega oluliselt kõrgem ja öörahust ei peeta kinni, sagedased on korteripeod, suitsetatakse selleks mitte ettenähtud kohtades, vedelema jäetakse suitsukonisid jne," märkis Kõlvart.

Lisaks tõi ta välja külaliskorterite tervise turvalisuse aspekti nii nende klientide kui ka teiste korterelamu elanike seisukohast. Kõlvarti sõnul kontrollitakse näiteks hotellides tervisekaitse nõudeid regulaarselt, kuid külaliskorterite puhul seda praegu üldse ei tehta.

"Külaliskorterite puhul ei ole tervisekaitse nõuetest kinnipidamise kontrolli võimalik teostada juba ainuüksi seetõttu, et nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel puudub ülevaade, millisel täpsel aadressil külaliskorterid asuvad."

Kõlvarti ettepanekul tuleks turismiseadust (kolmas peatükk "Majutusettevõtted") muuta, andes kohalikule omavalitsusele pädevuse oma haldusterritooriumil külaliskorteris kui majutusettevõttes majutusteenuse osutamise litsentseerimiseks ning sätestada litsentsi saamise tingimused. See tähendab, et korteris võib majutusteenust osutada juhul, kui omavalitsus on väljastanud litsentsi selles korteris majutusteenuse osutamise lubamiseks.

Lisaks toob Tallinna linnapea välja, mis on litsentsi saamise tingimused, millest kõige olulisemaks on korteriühistu 2/3 liikmete nõusolek. Lisaks oleks vaja saada nii terviseameti kui ka päästeameti kooskõlastus, et korter vastab külaliskorterile kehtestatud kohustuslikele tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele. Litsentsi taotlemisel peab selle taotleja ühekordselt maksma ka litsentsitasu ning litsents kehtib kolm aastat.

Kõlvarti sõnul võiks litsentsi taotlemise kohustuse täitmise üle teostada järelevalvet valla- või linnavalitsus. Linnapea pakub välja ka trahvisummad, mis tuleks seadusesse kirjutada, kui majutusteenust osutatakse külaliskorteris ilma kehtiva litsentsita.

"Täiendada turismiseaduse vastutuse peatükki ning sätestada, et majutusteenuse osutamine korteris ilma kehtiva litsentsita on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kui nimetatud teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 6000 eurot."

Tallinna linnapea andmetel oli 2019. aastal platvormi Airbnb.com vahendusel pakkumises ca 4500 erinevat lühiajalist rendipinda (sh üüriti välja 3800 korterit/maja), nelja aastaga on see arv kasvanud ligikaudu 2,3 korda.

Investor: suurim löök oleks väikeinvestoritele

Investor Kaspar Kissa hinnangul annaks Kõlvarti plaan suurima löögi väikeinvestoritele või nn üksiküritajatele.

"Ühistu käest saada 2/3 nõusolekut, kui näiteks väikeinvestor on ostnud endale üürikorteri üheksakordsesse majja, on põhimõtteliselt võimatu missioon. Siinkohal kõige suurem löök olekski ühe-kahe korteri väikeinvestoritele või pereinimesele, kes on endale lisasissetuleku hankinud, kes võib-olla ei suuda laene teenindada, sest ükski ühistu ilmselt selliselt ei taha anda lubadust, et te võite siin äritegevust nii-öelda Airbnb näol viljeleda," selgitas Kissa "Aktuaalsele kaamerale".

Airbnb asus tosin aastat tagasi jagamismajandust edendama ideega, et igaüks võib elutuppa asetada madratsi ja seda reisijatele üürida. Nüüd on globaalne hiid kohanenud eri turgudel ja paljudes linnades aktsepteeritakse litsenseerimisnõuet.

Eestis hõlmab külaliskorterite maht 14-16 protsenti reisimajutusest, mida on piisavalt, et korteriühistuid häirida.

"Kõikvõimalikud nii-öelda koridoride kriipimised, mida on väga raske tuvastada, kes selle tegi, ja üldine põhimõte, kui inimesed odavamat varianti kasutavad, siis paraku kiputakse ka ülemeelikuks minema ja tõsisemad pöördumised ja mured on seotud rahu häirimisega," rääkis korteriühistute juhatuse liige Urmas Mardi.

"Ma pigem, olles ise üle 50 üürikorteri - nii lühi- kui ka pikaajalise - omanik, ütlen, et kaebusi jõuab minuni teisipidi, et üürnikud ütlevad, et püsielanikud pole need, kes käituvad viisakalt. Ja ka minu kui investori eesmärk on alati hoida üldalad puhtana, atraktiivsed," kommenteeris Kissa.

Korterite üürileandjad leiavad, et linnapeale annavad hoogu pigem suured ketid ja viirusepuhangus võetakse käest see vähenegi, millele loota. Linnapea rõhutab, et pandeemia ongi hea ettekääne, et nõuda korda.

Ministeerium on ettepaneku suhtes ettevaalik

Majandusministeerium leiab, et lühiajaline majutusteenus on juba praegu seadustega hästi reguleeritud. Enamik üüripindadest kuulub maksutehnilistel põhjustel ettevõtetele, mitte eraisikutele.

"Ma oleks selle ettepaneku suhtes natuke ettevaatlik, sest ma kindlasti ei taha tekitada olukorda, kus üürikorterite arv väheneb. See tekitab selle olukorra, et meie enda elanikud ei saa ka enam kortereid üürida elamiseks. Me kõik oleme oma elu jooksul pikemalt või lühemalt üürikortereid ju kasutanud. See tekitab omakorda hinnatõusu oma elanikele," rääkis majandusministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving.

"Kui me mõtleme, et see ettepanek peaks lahendama üürijate käitumismuresid, siis me leiame, et korteriühistu heakskiit seda ei lahenda. Vara vastutus on endiselt omanikul, kas siis ühistu annab loa korterit üürida või mitte. Üürniku käitumine sellest ju ei sõltu," lisas ta.