Tallinna Vanalinna Selts andis peaminister Jüri Ratasele oma märgukirjas teada, et praegune kriis on sobiv aeg selleks, et vaadata üle asjad, mis oleks pidanud olema tehtud juba enne kriisi. Näiteks peaks kehtestama külaliskorteritele konkreetsed nõuded. Vanalinna Seltsi juhatuse liige Ville Jehe leiab, et praegu saab neid liiga vabalt pidada.

''Reeglid peaksid olema õiglasemad ehk siis, kui nüüd mingid firmad ostavad kokku kortereid selleks, et pakkuda hotelliteenust ja kasutades ära seda, et seadusandlus seda ei reguleeri, siis ta saab ebaõiglaselt hotellidega konkureerida,'' ütles Jehe.

Põhiline mure on aga tema sõnul igas asumis hoopis see, et külaliskorterid muudavad püsielanike elamiskeskkonda.

"Minu majas on näiteks üks korter kuuest lühimajutus ja see üks kuuest juba on kardinaalselt mõjutanud meie olukorda nii puhtuse, müra, kulumise, ukselinkide loksumise ja kõige selle kaudu."

Jehe sõnul on praegu õige aeg külaliskortereid reguleerima hakata, sest olukord on rahulikum ning turiste liigub vähem ringi.

''Esiteks tuleks kindlasti neid registreerima hakata ehk siis peaks koguma statistikat selle kohta, kui palju neid üldse on. Teiseks on siis see, et midagi ei ole teha, neid tuleks piirama hakata. Näiteks korterite arvuga majas, võib-olla isegi sellega, et ühistu peaks nõustuma sellega,'' rääkis Jehe.

Seltsi juhatuse liikme Toomas Oosalu sõnul võiks kaaluda osades valdkondades ka turismimaksu kehtestamist. Samas tema hinnangul ühegi võimaliku turismimaksuga suurt tulu siiski loota poleks ning selle raha võiks investeerida linnakeskkonda.

''Need mahud ei saa kunagi olema nii suured, et ta võiks olla vähegigi võrreldav käibe- või tulumaksuga,'' ütles Oosalu.

''Ta on sisuliselt ikkagi keskkonda suunav maks, näiteks, kui võiks tekkida selline mõte, et targem ja mõistlikum on rohkem majutust pidada hotellides, aga vähem külaliskorterites, siis võiks see tööriist toimida külaliskorterite maksuna ja neid näiteid on veelgi.''

Oosalu hinnangul on vanalinn liialt turismile keskendunud ning see teeb kriisi ületamise keeruliseks. Tema sõnul on vanalinna vaja ka teiste ettevõtlusvormidega täiustada.

''Vanalinn on läbi ajaloo olnud väga mitmekesine elukeskkond. Ma ei arva, et siia nüüd need sepikojad ja tööstus tagasi tuleks, aga kõik muu, mis on kesklinnale iseloomulik,'' lausus Oosalu.

''Mida mitmekesisem, mida rohkem on püsielanikke, sest kui me vaatame ruutmeetritega, siis vanalinnas on mitusada tuhat ruutmeetrit pinda ja tegelikult väga suur osa sellest seisab tühi. Lisaks püsielanikele kindlasti kõik, mis kultuuri ja haridusega seondub, mistahes kaubandus, miks mitte ka IT-firmade kontorid.''