Mullikile asemel saaks postipakkides kasutada hoopis lambavilla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Birgit Vaarandi/Minupilt.err.ee

Keskkonda saastava mullikile asemel oleks postipakkides võimalik kasutada hoopis lambavilla, mida läheb aastas ainuüksi Eestis raisku 153 000 kilogrammi.

EKA doktorant Katrin Kabun rääkis Vikerraadio saates "Uudis +", et enamik kasvatatavate lammaste villast ei vasta lõngatootmiseks vajalikele standarditele ega leia seetõttu kasutust.

Kabun selgitas, et villatarbimise vähenemist on mõjutanud mitmed ajaloolised põhjused, näiteks sünteetiliste materjalide esiletõus ning liha söömise suurenemine.

"Lambakasvatuses võeti suund lihatõugude arendamisele, peamiseks prioriteediks oli lihamassi kasvatamine ja vill jäi tagaplaanile," ütles Kabun.

Samas on lambavill Kabuni sõnul looduslikult kõrgtehnoloogiline kiud, millel on väga palju häid omadusi, näiteks ei lähe vill kergelt põlema.

"Villa süttimistemperauur on 600 kraadi, võrdluseks puuvillaga, millel on kuskil 250 kraadi," ütles Kabun ja lisas, et villas sisaldub palju lämmastikku ja hapnikku ning lisaks on sel kõrge niiskusesisaldus.

Vill ei tekita Kabuni sõnul ohtlikku põlemisjääki, vaid pärast põlemist jääb alles kiiresti jahtuv tuhk. "Kui vill põleb, siis ta ei emiteeri õhku mürgiseid gaase, küll on ebameeldiv lõhn, aga ta ei ole inimestele ohtlik," ütles doktorant.

Kabuni hinnangul tuleks investeerida sellesse, et villa saaks hakata mullikile asemel kasutama. Samas pole võrreldes mullikilega lambavill eriti kallim.

"See on müüt, et kui on öko ja väga roheline lahendus, siis kindlasti on ta kallim. Meie arvutused seda ei kinnitanud," ütles Kabun.

Omniva vastutustundlikkuse juht Kristina Seema ütles, et orienteeruvalt jääb villapakendi hind 60-90 sendi vahele. Nende väljaarendamisega tegelevad Eestis EKA teadurid ning roheidufirma Woola. Seema lisas, et ka tarbijad ise on muutumas keskkonnateadlikumaks ning soovivad kasutada vähem kilematerjale.

"Kahtlemata taaskasutamine on väga hea mõte, seda (villa – toim.) saab pakist välja võtta ja taaskasutada kümneid-kümneid kordi," ütles Seema villamaterjali kiituseks.

Seema lisas, et kui vill muutub väga räbalaks, saab seda kompostida ning loodust selline tegevus kuidagi ei koormaks.

"Kas lambavill tulevikus täielikult mullikilet asendada suudab, seda me veel ei tea, aga loodame, et ta suudab," ütles Seema.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: