Kristo Reinsalu: targad töökohad kaovad Eesti lennundusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kristo Reinsalu
Kristo Reinsalu Autor/allikas: Erakogu

Kogu maailmas lendab praegu 27 000 lennukist umbes 3500. Meie lennuliiklus on kukkunud aastasse 1996, aga ometi pole me kaotanud lootust, kirjutab Eesti lennundusklastri juht Kristo Reinsalu.

Eesti on praeguseks ainus riik Euroopas, mis ei toeta oma lennundust COVID-19 kriisi ajastul mitte ühegi suunatud meetmega. Meie lennujuhid, piloodid, mehaanikud ja lennukorraldajad on kõik maailmatasemel. Nende inimeste väljaõpetamine on olnud väga kallis ja ajakulukas. Need on targad töökohad, kus makstakse mitmekordset Eesti keskmist palka, aga lennundussektor peab aasta lõpuks koondama neljandiku oma töötajatest ehk üle 500 inimese.

Eesti lennundus oli enne Teist maailmasõda lennukite arvult elaniku kohta esikohal Euroopas. Eestis oli kogemus isegi lennukite tootmisel. Praegu tegutseb Eesti lennunduses ca 30 ettevõtet. Tallinna Lennujaamale osutab mitmesuguseid teenuseid 150 erinevat ettevõtet. Me nimetame seda lennunduse ökosüsteemiks.

Kokku töötas Eesti lennunduses enne koroonakriisi 2200 inimest. Lennunduse ökosüsteemi toimimine on lausa rahvusliku julgeoleku küsimus. Näiteks kui riigil puudub oma lennuühenduste võimekus, siis oleme kergemini mõjutatavad, et mitte öelda saboteeritavad.

Eesti lennunduse koguhõive kogu väärtusahelas on 13 200 inimest. Kui lisada juurde turism, siis on koondhõive 38 000 inimest. Lennundusest sõltub hotellide täituvus, restoranide, kohvikute ja poodide käive.

Kui me koondame ühe inimese lennunduses, siis tähendab see varem või hiljem kuue töökoha kadumist lennundust toetavatest sektoritest. Lennundusest sõltuvad ettevõtete investeerimisotsused, tootlikkus ja Eesti eksportööride käekäik. Lennunduse mõjul laekus Eesti maksutuludesse 2019. aastal üle 300 miljoni euro.

Kuidas päästa Eesti lennundus?

Esiteks küsime tarkade töökohtade säilitamiseks toetust 16 miljonit eurot. Eesti riigile toovad ligikaudu 1600 töökohta maksutulu 21 miljonit eurot ehk oleksime ka peale toetust veel miljoniga "plussis". Iga investeeritud euro, mis lennundusse pannakse, teenib riigi majanduses mitme(kümne)kordselt tagasi.

Enamik riike toetab esimeses järjekorras lennundust. Näiteks Austrias tagab töötukassa töötajatele 80-90 protsenti eelnevast palgast. Singapur toetab oma lennundussektoris töötajate palkasid 75 protsendi ulatuses 12 kuu jooksul. Lennundus ei ole kohvikupidamine, et teed eriolukorra lõppedes uksed lahti. Taastumine tuleb alles 2023. aastal või veel hiljem. Seetõttu peavad toetusmeetmed kestma palju kauem kui muudes majandussektorites.

Teiseks, lennujaamatasude ning käitlus- ja infrastruktuuritasude alandamine on kõige efektiivsem tee lennuliiklust stimuleerida. Tallinna lennujaam vajab kaheksa miljonit eurot toetust selleks, et meelitada Euroopa sõlmpunktidest kahe-kolme lennutunni kaugusele perifeeriasse lendama olukorras, kus liinide kasumlikkus on lennufirmade jaoks eksistentsiaalne küsimus.

Selle meetmega suudaksime stimuleerida 200 000 reisijat lisandumist. Lennujaamatasusid on alandanud juba Norra, Island, Singapur ja Amsterdam, kohad, kuhu lendamine pole kunagi olnud väheatraktiivne.

Kolmandaks, rendimaksete soodustus aitab parandada kriisis räsitud ettevõtete likviidusust. Arvestades kuni 50 protsendilist hinnasoodustusega rentnikele vajab Eesti lennundus üle kahe miljoni euro. Swedavia ehk Rootsi lennujaamad ning Changi lennujaam Singapuris toetavad samal põhimõttel oma lennujaamade rentnikke. (Muuseas, isegi Tallinn toetab miljoni euro ulatuses munitsipaalomandi rentnikke.) Nad said nad selleks Brüsselist riigiabi, aga lennundus kui "eriline" sektor pole saanud seni pennigi.

Taevas pole meie jaoks piir

Kogu maailmas lendab praegu 27 000 lennukist umbes 3500. Meie lennuliiklus on kukkunud aastasse 1996. Ometi pole me kaotanud lootust.

Me oleme tahtnud saada lennundusvaldkonna tõmbekeskuseks Põhja-Euroopas. Tuleks kasutada ära konkurentsieelist, et Tallinna lennujaam on Aasiale kõige lähemal asuv Euroopa Liidu liikmesriigi pealinna lennujaam. Lennukaubanduses tähendab see seda, et me suudame 24 tunniga teenindada ära Põhjamaad, Baltikumi ja Loode-Venemaa. Eestisse mõne suure e-kaubandusettevõtte jaotuskeskuse tulek aitaks käima saada kauaoodatud Aasia-suunalised lennuühendused.

Koostöös masina-, metalli- ja elektroonikatööstusega on suur potentsiaal luua Eesti oma lennundustööstus. Kui kaitsetööstust stimuleerisid NATO hanked, siis lennunduses suudame tänu lennukite hooldusettevõttele Magnetic MRO-le aidata meie ettevõtted rahvusvahelistesse hangetesse ja tarneahelatesse.

Ka infotehnoloogias on meil suur kasutamata potentsiaal. Maailma suurimatele lennufirmadele IT-lahenduste pakkuja Axinom soovib rajada Eestisse järgmise põlvkonna tarkvaralahenduste innovatsioonikeskuse. Näeme, et Eestist võiks saada ka juhtriik mehitamata lennunduse arendamisel ja teenuste loomisel.

Kellega me hakkame ambitsioonikat arenguvisiooni ellu viima? Kas Eesti riik hoolib tarkadest töökohtadest, eksportivatest ettevõtetest ja välisinvesteeringutest?

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: