Riivo Tuvike: Eesti lennundus ja turismisektor vajavad tuge ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riivo Tuvike
Riivo Tuvike Autor/allikas: Jarek Jõepera

Turism ja lennundus on koroonakriisis enim pihta saanud sektorid, mis vajavad järgmise kahe aasta jooksul riigipoolset toetust, et elada üle aeg, mil usaldus reisimise vastu taastub. Nordica väärib kindlasti päästmist, sest ainult rahvuslik lennukompanii saab tagada muutlikul ajal ühenduse maailmaga, kirjutab Tallinna Lennujaama juht Riivo Tuvike.

Rääkisin hiljuti oma hea sõbraga, kes ütles, et küll on hea ja rahulik aias tööd teha, lennukid ei lenda, vaikus ja rahu on ümberringi. Eks seda on kogenud paljud eestimaalased viimase paari kuu jooksul ja küllap on nii mõnigi selle üle rõõmu tundnud. Kuid see on ka ainus positiivne nähtus, mida koroonapandeemia on endaga kaasa toonud.

Lennundussektorit ootavad ees keerulised aastad

Lennundussektor elab üle raskeid aegu, väga raskeid. Räägitakse, et see on raskeim aeg pärast Teist maailmasõda, mil tsiviillennundus mõneks ajaks täielikult peatus ja peale sõja lõppu otsast alustas.

Hetkel küll lennundussektor otsast alustama ei pea, kuid tubli samm tagasi on tehtud küll. Aprillis läbis Tallinna Lennujaama vaid üks protsent tavapärasest liiklusest, Eestist üle lendavaid lende oli alles 20 protsenti tavapärasest ja lennujaamad on täis pargitud lennukeid, mis peaksid olema õhus. Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on lennuliikluse taastumise suhtes tagasihoidlikud ja usutakse, et me näeme 2019. aasta taset mitte enne kui 2022. aastal. Me peame need 2,5 aastat üle elama.

Ennustatakse, et 2020 kahanevad lennundusettevõtjate mahud 50 protsenti. Sellise tulude kukkumise suudavad vastu võtta vaid üksikud ülitugevalt kapitaliseeritud ettevõtted. Raske aja üleelamiseks pingutavad kõik lennundusturu osapooled, kuid sellest ei pruugi piisata ja on vaja tuge.

Üle maailma on riigid ettevõtetele appi tulnud. Lufthansa saab riigi toetust üheksa miljardit eurot, samuti toetatakse selliseid lennukompaniisid nagu SAS, AirBaltic ja Finnair. Riigid teevad seda, sest mõistetakse, et lennundussektoril on katalüütiline mõju kogu majandusele. Heade ühendustega tuuakse juurde investeeringuid, luuakse ärisuhteid ja toetatakse turismisektorit, mis on nüüdses kriisis kannatanud sama palju kui lennundus.

Lennundus moodustab 2,6 protsenti SKT-st, turism omakorda kaheksa protsenti SKT-st, tööhõive kahe sektori peale kokku on 25 000 töötajat, kelle töökohad on tõsiselt ohus, kui me aita neid sektoreid uuesti vee peale. Oluline on siinkohal mainida, et raskused ei ole tulnud mitte kehvast majandamisest ja ettevõtjate süül, vaid raskused on tekkinud liikumispiirangutest, mille riigid rahvatervise kaitsmise nimel kehtestasid.

Nordica on Eesti lennunduse süda

Mida siis oleks vaja teha? Esmalt on oluline Nordica päästa. Nordica on Eesti lennunduse süda, mille ümber toimetab palju ettevõtteid, mis kõik koos moodustavad Eesti lennundussektori - Magnetic MRO hooldab Nordica lennukeid, Eesti Lennuakadeemia koolitab piloote ja tehnikuid nii Nordicale kui ka MMRO-le,

Tallinna Lennujaam osutab lennukompaniidele mitmeid maapealseid teenuseid. Nordica kadumisega saaksid kannatada kõik ja küsimärgi alla seaksime kogu sektori toimimise. Nordica on leidnud hea ja kasumliku äriniši, millega tagada majanduslik jätkusuutlikkus ja vajadusel toetada Tallinnast algavaid regulaarlende, mis ühendavad Eestit maailmaga.

Meil peab olema tagavaravariant juhuks kui mõned teised lennufirmad tõmbavad oma liinivõrku Eestist koomale. Selle tõestuseks on aastatetagune situatsioon Leedus, kus rahvusliku lennukompanii kadumine tekitas ühendustes tõsise augu ja selle taastamiseks pidi Leedu riik koos omavalitsustega palju investeerima. Muuseas praeguseni makstakse pea viis miljonit eurot, selleks, et toimiks liin Vilnius-London. Päästes Nordica, hoiame toimimas oma lennundussektori ja investeerime ka Eesti paremasse ühenduvusse muu maailmaga.

Turism vajab pikaajalist toetusplaani

Turismisektori taastumine tervikuna saab olema pikk tee, sest esimene reaalne võimalus natukenegi kasumit teenida saab olema alles 2021. aasta suvel. Selleks, et taastumine saaks alata, tuleb riigil ja erasektoril koos välja töötada ühised tervisenõuded, mis aitavad taastada usalduse sektori vastu nii sise- kui ka välisturistide seas.

Arvestada tuleb ka sellega, et inimeste sissetulekud on vähenenud ja siin ei pruugi nõudluse järkjärguline taastumine sektorit aidata. Vaja on stiimuleid, mis seda soodustavad. Seetõttu peavad riiklikud toetusmeetmed vaatama ette pikemalt kui kahe-kolme kuu perspektiiv. Kui suudame turismi uuesti jalgadele aidata, toetab see ka kõiki teisi majandussektorid.

Hea näide riigi toetusest on töötukassa palgatoetuse meede, millest ettevõtted on reaalselt abi saanud. See töötab väga hästi ja tunnustan valitsust targa otsuse eest. Mõistan, et see on kallis ja nii laiaulatuslikult seda jätkata ei saa, kuid sihitumalt ja piiratumalt oleks seda kindlasti võimalik jätkata ja aidata sektoril järgmised 12 kuud üle elada.

Töötukassa meede ei ole kindlasti ainus võimalik tee. Eesti Lennundusklaster ja Turismifirmade Liit on esitanud valitsusele mitmeid ettepanekuid, mis aitaksid ettevõtjatel ellu jääda.

Kuidas lennujaam saab turismi toetada? Soovime Tallinna Lennujaamas toetada lennufirmasid alandades maandumis- ja reisijatasusid, mis kiirendab lendude taasavamist. Suudame seda teha vaid koostöös riigiga, nagu seda on teinud mitmed teised riigid.

Näiteks sarnaselt on käitunud Vilnius ja Oslo, kus lennujaamatasud on viidud miinimumini, et lennufirmadel oleks motivatsioon liinid nendesse sihtkohtadesse kiiresti taasavada. Rahvusvaheline kogemus ütleb, et see töötab ja liinide avamisega taastub ka turism, mis aitab hotelle, restorane ja kogu meelelahutussektorit.

Käes ei ole Armageddon ja maailmalõpp ei ole lähedal. Kõik kriisid saavad kord läbi ja me väljume nendest tugevamana kui olime varem. Kuid kriisid muudavad majandusstruktuure ja aeg-ajalt saavad mõned kannatada enam kui teised. Turism ja lennundus on hetkel nende seas ja väärivad nüüd suuremat toetust, et kliente uuesti teenindama hakata.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: