Huko Aaspõllu: jätkuvalt saavad ise töölt lahkujad hüvitist vaid skeemitades ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Kui kevadel oli sotsiaalministeerium veel seda meelt, et töötuskindlustushüvitist võiksid saada ka need, kes lahkuvad töölt töötajast tulenevatel põhjustel, siis viiruslaine järel on sellest plaanist loobutud. Seega saavad töölt lahkujad toetust vaid siis, kui nad tahavad skeemitada, teades mõnda ettevõtjat ja piisavalt seaduseid, sedastab Huko Aaspõllu Vikerraadio päevakommentaaris.

Töötuskindlustushüvitis on sisuliselt kindlustustoode, mida tasutakse iga töötava inimese palgast, ilma et inimene saaks valida, kas ta seda soovib, või mitte. See kindlustustoode peaks tagama inimesele teatud ajaks mingisuguse sissetuleku, kui ta mitte endast tulenevatel põhjustel oma töökoha peaks kaotama.

Kui näiteks inimese töökoht koondatakse, oleks tal võimalik ennast töötuna arvele võtta ja töötukassa kaudu saada pisut enam kui kolm kuud pool oma senisest sissetulekust ja seejärel kaks viiendikku. Seda võimalust ei ole inimesel siis, kui ta omal algatusel või kokkuleppel tööandjaga ametist lahkub.

Sotsiaalministeerium on mõnda aega kaalunud selle süsteemi muutmist, võimaldades inimestel saada töötuskindlustushüvitist ka omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkudes. Selle hind riigieelarvele oleks hinnanguliselt, sõltuvalt sellest, kui laiaks hüvitise saajate ring viia, suurusjärgus 80 miljonit eurot aastas. Vähemalt nii väidavad sotsiaaldemokraadid, mis on opositsiooniparteina ühe sellise eelnõu riigikogu menetlusse esitanud.

Valitsus on praeguseks otsustanud, et vabatahtlikul töölt lahkumisel siiski inimesel töötuskindlustushüvitise saamise võimalust ei teki. Möödunud nädala neljapäeval kiitis valitsus heaks muudatused, mis riigikogus vastu võetuna suurendaksid hoopis mitte endast tulenevatel põhjustel töötuks jäänutele makstavaid hüvitisi. Mis on ka pigem mõistlik.

Töötuskindlustushüvitis ei ole liialt suur ega pikaajaline, et sellest mugavalt ära elada. Selle maksmine ka vabatahtlikult töölt lahkumise korral ei pruugi olla piisav sotsiaalne garantii, et seda lihtsalt hetkeemotsiooni ajel teha. Siiski võib see suurendada inimeste töölt lahkumisi, ilma et nad seda otsust põhjalikult läbi kaaluks.

Samas on see arutelukoht. Umbes pooltes Euroopa Liidu riikides töötuskindlustushüvitist vabatahtlikult töölt lahkujatele makstakse ja umbes pooltes ei maksta.

Kindlasti võimaldaks lisaks ühiskonna kulul elamise riskile see ka inimestel endale hõlpsamalt ja suurt vaesust kartmata sobimatult ametipostilt lahkuda ja paremat tööd otsida. Siiski on minu hinnangul meie praegune lahendus pigem rohkem kooskõlas Eesti väärtuste ja tegevusloogikaga.

Seega oleme praeguseks otsustanud, et selle asemel, et suurendada nende inimeste ringi, kes võiksid taotleda töötuskindlustushüvitist, suurendame lihtsalt töötutele saada olevaid ressursse. Eriti kasvava tööpuuduse tingimustes tundub see üsnagi mõistlik lähenemine.

Kuid siinkohal astuvad mängu erandid. Kui sa natukenegi saad aru, kuidas Eestis seadused toimivad, või tunned inimesi, kes seda teavad, siis eeltoodud loogika ei kehti. Nimelt, kuigi inimestel justkui ei oleks võimalik vabatahtlikult töölt lahkudes töötuskindlustushüvitist saada, on sellest võimalik mööda minna.

Näiteks on inimesel võimalik sõlmida mõne ettevõttega ühepäevane tähtajaline tööleping, tegemaks ükskõik mida. Võib kasvõi terve päeva maasikaid korjata. Kui tööpäev läbi saab, on lõppenud ka tähtajaline leping ja kui inimesel on varasemalt töötuskindlustushüvitise saamiseks piisav staaž koos, siis on tal võimalik tähtajalise töölepingu järel seda ka saada. Võimalik on ka näiteks katseajal ükskõik kus pisut tööd teha ja seejärel siiski sellest loobuda.

Kui inimene teab, kuidas tööseadused toimivad, on tal ka juba praegu võimalik vabatahtlikult töölt lahkudes oma asjad nii seada, et ta siiski töötuskindlustuse raha saab. Seda küll nii-öelda skeemitades, aga siiski seaduse piires. Miski ei takista Eestis neid mudeleid kasutamast. Jah, aus inimene vast nii ei käituks, aga kui üür vajab maksmist ja lapsed toitmist, võivad vajadused eetilisuse vabalt üles kaaluda.

Töötukassa ei arva, et inimesed liialt palju seda tüüpi skeeme kasutaksid, kuid potentsiaal on selleks olemas. Keegi selliste skeemide kasutamist praegu ei kontrolli. Kas seda peaks tegema? Vast ei ole praegu veel põhjust, kuid siiski tasub märgata, et me oleme võib-olla tahtmatult loonud süsteemi, kus reeglitega vähem kursis olevad inimesed ei saa võrdselt kõigile sotsiaalsetele hüvedele ligi.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: