Tallinna Lennujaam ootab lennutasude langetuseks riigiabi
Tallinna Lennujaam saab küll rahaliselt hakkama, kuid siiski on kulusid kokku tõmmanud. Lisaks on ettevõte küsinud riigiabi, et langetada lennujaamatasusid, rääkis Tallinna Lennujaama juht Riivo Tuvike saates "Otse uudistemajast" ajakirjanik Toomas Sildamile.
"Aprillis oli meil lennureisijaid alles üks protsent sellest, mis oli eelmine aasta. Mais oli meil alles kaks protsenti," rääkis Tuvike.
Tallinna lennujaam on finantsiliselt tugev ettevõte ja igapäevaopereerimiseks veel esialgu toetust ei ole vaja, lisas ta.
Ettevõte siiski prognoosib, et sellel aastal väheneb müügitulu umbes 20 miljoni euro võrra. See oleks Tuvikese sõnul tähendanud umbes 11 miljoni euro suurust kahjumit, kui ettevõte ei oleks kulusid vähendanud.
"Esimeses faasis oleme üle vaadanud opereerimiskulud, mida on suudetud kokku hoida umbes viis miljonit eurot. Samas kogu kulubaasist 41 protsenti on tööjõukulud," rääkis Tuvike. "Me oleme töötukassa meedet kasutanud. Aprillist juunini oleme kõigi töötajate palka vähendanud 30 protsenti."
Tulude suurendamiseks on Tallinna Lennujaam teinud riigile toetustaotluse, et vähendada lennufirmade ligitõmbamiseks lennujaamatasusid.
Maailmapraktika näitab, et lennujaamatasude langetamine töötab, rääkis Tuvike. "Näiteks odavlennufirmad on küsinud Euroopa lennujaamadelt lennujaamatasude nulli viimist."
"Näiteks Oslo on lennujaamatasud nulli viinud. Ka Vilnius subsideerib väga palju lennundust, just selleks, et lennuliinid kiiresti taastuksid," ütles Tuvike, lisades, et lennujaamatasusid märgatavalt vähendada suudetakse vaid koos riigiga. "Iseseisvalt seda ei suuda ükski lennujaam. Üksnes koostöös riigiga on see tehtav."
Eelmise aasta reisijatemaht, 3,3 miljonit reisijat, võiks Tallinna Lennujaama hinnangul taastuda 2022. aastal, sest lennufirmade naasmine Eestisse võtab aega.
"Me prognoosime sel aastal 1,5 miljonit reisijat. Järgmisel aastal 2,2 miljonit ja 2022. aastal samas mahus mis eelmine aasta," ütles Tuvike. "Kui tuleb teine laine, siis loomulikult võib lükata selle taastumise pikemaks ja me ei räägi 2022. aastast, vaid 2023. aastast"
"Kui me täna oleme lennufirmadega suhelnud, siis keegi ei ole öelnud, et nad lõpetavad lendamise ära. Pigem lennufirmad on öelnud, et nad kaaluvad, mida teha. Mida on tunda olnud odavlennufirmade poolelt, on see, et nad ootavad meilt kompvekki," märkis Tuvike. "Me proovime taastada nii palju lennuliine, kui me suudame."
Tuvikese sõnul muutuvad ka tulevikus lennundusega seonduvad kombed ja seda selleks, et inimestel usaldust luua. Näiteks on Tallinna Lennujaamas kõigis müügikohtades müügil näomaskid ja väljas desinfitseerimisvahendid. "Siin lennufirmad ja lennujaamad pingutavad, et usaldust taastada. Üks pingutustest tõenäoliselt on, et maski kandmine lennukis on uus normaalsus. Et natukenegi seda ohtu vähendada," rääkis Tuvike.
Samas märkis Tuvike, et Eesti kehtestatud lennupiirangud on maailmas erandlikud – teised riigid on kas kõik reisid keelanud või siis lubanud. Samuti ei keela need piirangud tegelikult ühtegi sihtkohta jõudmist. "Ka läbi Helsingi on võimalik Stockholmi lennata ja ka Brüsselisse," ütles Tuvike. Siiski on need tema sõnul arusaadavad, sest nende eesmärk on üldist reisimist piirata ja vältida reisimise massiliseks muutumist
Investeeringutega plaanib Tallinna Lennujaam igal juhul jätkata. Nii terminali laienduse kui ka Pärnu lennujaama arendusega. Samas märkis Tuvike, et Pärnu lennujaam praeguste prognooside kohaselt ennast kuidagi rahaliselt ära tasuma ei hakka. Samas tuleviku vaates võiks Pärnu lennujaam hüpoteetiliselt suuta mõne odavlennuliini lendama meelitada.
Nordica investeering
Riikliku lennukontserni Nordica päästmist ja sellesse 30 miljoni euro paigutamist Tuvike toetab.
"Nordica kontsern on leidnud väga hea kasumliku äriniši. Nad teevad allhankelende suurtele lennufirmadele," ütles Tuvike ja lisas, et selle päästmine tähendab kasumliku äri päästmist.
Lisaks on Nordica lennukite suurus just meie regiooni sobiv, märkis Tuvike.
Nordical on Tuvikese sõnul roll ühendamaks Eesti muu maailmaga, lisaks teistele lennufirmadele. "Nordica päästmise puhul on oluline tagada oma lennufirma olemasolu olukorras, kus teised lennufirmad on otsustanud oma võrke koomale tõmmata," ütles Tuvike ja meenutas Vilniuse näidet, kus sealse kohaliku lennufirma pankrot tõi kaasa olukorra, kus otseliinide hulk Leedust oli aastaid väga väike.
Toimetaja: Huko Aaspõllu