Lennundusettevõtteid ühendav lennundusklaster küsis valitsuselt tarkade töökohtade säilitamiseks 16 miljonit eurot toetust, aga ka lennujaamamaksude ja rendisoodustust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Lennujaamatasud on üks komponent kogu kulust ja kui me suudame need lennujaama tasud alla viia, siis lennufirmal on lihtsam otsustada, et jah, ma hakkaks lendama Tallinna," rääkis Tallinna lennujaama juht Riivo Tuvike.

Rendisoodustust ootavad 150 lennujaama läheduses asuvat ettevõtet. Lennukite remondiettevõte Magnetic MRO on kasutanud sissetulekutoetust, kuid see pole neid kärbetest päästnud.

"Meil on koondatud 160 inimest ja lisaks on umbes 60 inimest saadetud miinimumpalgaga koju," ütles Magnetic MRO juht Risto Mäeots.

Eesti on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei toeta kriisi ajal ühegi sendiga oma lennundustööstust, mis paneb meie ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Riik aitab ainult Nordicat.

"Teiste ettevõtete puhul on kõigil võimalus pöörduda KredExisse. On ettevõtteid, kes on pöördunud laenu saamiseks siis KredExisse. Vabariigi valitsus on juba arutanud ühe ettevõtte pöördumist ja andnud esimese positiivse hoiaku, et KredEx seda pöördumist edasi menetleks, nii et lennunusettevõtel on ka täna olemas võimalused, kuidas raskes olukorras abi saada," selgitas majandusminister Taavi Aas.

Magnetic MRO võib esmaspäevast osaleda lennukitootja Airbus detailide tootmise hangetel. Kuid selliste hangete võitmine eeldab kõrgetasemelisi kokkuleppeid.

"Siin üks väikeettevõte ei suuda suuri lepinguid Eestisse tuua. Magnetic MRO on üks esimesi ettevõtteid Eestis, kes täna - täna võin öelda - on saanud Airbusi tehaselt heakskiidu oma tehasele, mis asub Tallinna lennujaama külje all. Meil on suur plaan hakata osalema ja kindlasti ka hakkame osalema Airbusi hangetel, tootmaks uutele lennukitele erinevaid elemente," rääksi Mäeots.

"Selle asemel, et ministrid käivad lennujaamas maskidel vastas, võiks käia ja lobistada tegelikult suurte firmade uste taga," sõnas lennundusklastri juht Kristo Reinsalu.

Tema sõnul näitab riigi suhtumist asjaolu, et Eestil pole oma lennundusstrateegiatki.

"Meil ei ole olnud arusaama, milleks meil lennundust vaja on. /.../ Meil ei peaks olema täna n-ö diuskussioon sellel tasemel, et millal hakkab oma lennufirma ja kuhu täpselt lendama. Pigem me peaksime küsima, milliste riikidega üle maailma Eesti majandus tahab äri teha," ütles Reinsalu.