Teated delfiinidest Eesti vetes tekitasid ka 1930-ndate ajalehtedes elevust

Teisipäeval tekitas elevust loots Indrek Sülla poolt Kopli lahes märgtatud ja pildistatud delfiinid. Kuid sirvides 1930-ndate aastate Eesti ajalehti, siis oli teateid delfiinidest seal pea igal aastal. Kogemata kinni püütud või randa ujunud delfiine käidi imetlemas kui "imeloomi", kuid mõnel puhul oli delfiinide saatus üsna kurb - nende rasvast keedeti seepi ja teadaolevalt korra ka mootoriõli.
Lääne Teataja 1933: Lõunamere kala Wirtsus
"Neil päewil leiti Wirtsu rannast Lõunamere kala delfiin, kelle meri oli surnuna randa wälja uhtunud. Delfiinide leid Läänemaa rannikul on wõrdlemisi haruldane, kuna Wiru rannikul on neid leitud palju sagedamini.
Haruldast Lõunamere kala käisid ümbruskonna elanikud noored ja wanad suure uudishimuga waatamas.
Kala on keskmisest inimesest pikem. Delfiinid satuwad Baltimerde selle tõttu, et nad tulewad reisilaewadele järele. Sattudes madalasse merde ja kiwise ranniku lähedusse peksawad nad end uimaseks, mille tõttu meri neid wälja uhab. Sel kombel leiti delfiin aastat neli tagasi Wiru rannikul Walaste küla kohal madalast rannaweest."
Lääne Teataja 1933: Lähemalt Wirtsus leitud kalast
"Lääne Teatajas nr. 12 teatalakse delfiini leiust Wirtsus ja mainitakse, et delfiin on Läänemaa rannas haruldane. Delfiin (Delphnus delphis) ka springel, eestikeelse nimetusega pääsukala, on küll hulgumere kala, kuid meie wetes ei olegi ta nii wäga haruldane. Pääsukala wõib meie wetes näha tihti, kätte saadakse neid waid surnult wõi suuremate wigastustega. Meile sattuwad nad kas tormide tagajärjel wõi kalaparwi seirates, sest toiduks tarwitawad kalu.
Läänemaal on korduwalt leitud pääsukalu. Käesoleval aastal on teada neli juhtu, kus pääsukala kätte saadi Rikholdis, Wormsis, Wirtsus ja 8. augustil Haapsalu kalurite poolt. Wiimane oli üks wäiksemaid ja raske wigastustega. Pääsukala kuulub maaliliste hulka, kuid sarnaneb rohkem kaladele tui walaskalale. Hingab kopsudega, mispärast on sunnitud pead weest wälja pistma, millega on ka seletataw pääsukalade mänglemine veepinnal.
Pääsukalal ei ole soomuseid ega karwu. Wärw on seljapealt sinakasmust, kõhualt walge. Majanduslikult ei ole pääsukalal suurt tähtsust, sest liha pole söögiks kõlbulik. Raswast, mis 1-5 sm. paksuse kihina naha all, wõib keeta seepi."
Kaja 1933: Naissaarel püüti käsitsi kinni delfiini poeg
"Läinud pühapäewal pakkus huwitawat pilt, Naissaare randa tulnud noor delfiin, kes oli umbes 75 sm. pikk ja kaalus umbes 30 naela. Haruldane kala oli sedawõrd julge, et madrus käsitsi ta madalas wees kinni püüdis ja süles sadamasillale tõi, kus teda lasti inimeste uudishimuks piiratud wees ujuda. Hiljem wiidi ta uuesti sügavamale merre. Kuid delfiin ujus sealt tagasi kalda ääre kiwide wahele, Nähtawasti oli kala saanud kusagil wigastada, millest ta oli uimane."

Maa Hääl 1933: Delfiin Hullo lahes. Wormsi kaluri haruldane püük
"Haapsalu. 2. mail. Täna hommikul sattus Wormsi kalur Andres Heinthal Hullo lahes haruldasele saagile. Minnes hommikul mõrrade tühjendamisele, tundis ta ühes soppis rasket kalamürakat siplemas. Mõrda paadi juurde tõmmates tuli nühtawale suur mustjas, halli seljaga walaskalataolino mereelukas. Et kala paati tõmmata, selleks tuli ta surmata kuna ta muidu awaldas tugewat wastupanu. Nagu selgus, oli tegemist delfiiniga (veipdwus delphis), mis tawalisesti elutseb Põhjameres ja meil on harulduseks. Kalur on oma saagiga hädas, ei tea, kus oma haruldast püüki realiseerida."
Uus Eesti 1936: Saaremaa rannas püüti delfiin
"Haruldase saagi sai kewadpühade ajal Leisi valla Poka küla kalur T. Randlaine, kes Tuhkana rannast püüdis kinni delfiini. Huwitawa ja meie vetes harwa ettetulewa imeeeluka pikkus on 1 mtr. 22 sm. Kuna kohapeal warem seesugust "kala" ei ole nähtud, käib rohkesti ümbruskonna inimesi kaluri saaki imetlemas."
Postimees 1937: Delfiin sattus lõherüsasse
"Wainopea rannas sattusid kalurid lõhepüügil haruldasele ja meie wetes harwa elutsewale mereelukale. Kohalik kalur Koolmann leidis lõherüsa kontrollides, et sellesse on sattunud mingi haruldane olewus. Ta toimetas suure looma kaldale, kus selgus, et tegemist on delfiiniga. Delfiin oli 40 kg raske, poolteist meetrit Pikk ja ümbermõõt kuni 70 sentimeetrit."

Uus Eesti 1939: Imetletakse Ontika imekala
"Nädalalõpul tormi poolt Ontika rannal maaleuhutud delfiin on kujunenud kogu ranna ja ümbruskonna elanike huvi keskuseks ja imekala käivad vaatamas ka rohkesti kohalikke õpilasi. Delfiin on praegu oma leidja piirivalvur Koniku hoole all. Kuna delfiin rohkesti sisaldab kalarasva, siis kavatsevad mõned kohalikud kalurid delfiini tema leidjalt omandada ja temast seepi, või mõnda muud ainet valmistada."
Uus Maa 1939: Delfiinist keedeti mootoriõli
"Ontikas randa paisatud delfiin oli kauemat aega kogu rannarahva imestusobjektiks ja keegi ei teadnud, mis imekalaga peale hakata. Olukorra on nüüd lahendanud kohalik kalur lismann, kes delfiini tema leidja käest omandas ja kala rikkaliku rasva on kasutanud mootoriõli valmistamiseks."
Toimetaja: Urmet Kook