"Loomulikult tekitab see meile ohte ning me peame seda kontrollima," ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ajakirjanikele.

Soome teatas sel nädalal, et liitub algatusega, mis laiendab ühisõppuste kaudu Prantsusmaa tuumaheidutust teistele Euroopa riikidele.

Esmakordselt võimaldab see osalevatel riikidel ajutiselt võõrustada Prantsusmaa tuumarelvastusega lennukeid.

Pariis säilitab riikliku kontrolli oma tuumaarsenali üle ning lõpliku otsuse selle kasutamise kohta teeb Prantsusmaa president.

Soome, millel on Venemaaga 1300-kilomeetrine piir, loobus aastakümneid kestnud sõjalisest neutraliteedist, kui liitus 2023. aastal NATO-ga pärast seda, kui Moskva alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Oma tulise läänevastase retoorika poolest tuntud Zahharova ütles, et Prantsusmaa tuumarelvastuse paigutamine Venemaa piiridele lähemale teeb Venemaa sõjaväe jaoks selle tabamise konflikti korral "lihtsamaks".

"Me kirjeldaksime seda Prantsusmaa algatust, pehmelt öeldes ja väga diplomaatiliselt väljendudes, hoolimatuna," seletas Zahharova.

Soome on kümnes Euroopa riik, mis on nõustunud liituma kavaga, mis annab ligipääsu Prantsusmaa tuumaarsenalile.

Algselt oli pardal kaheksa riiki: Belgia, Suurbritannia, Taani, Saksamaa, Kreeka, Holland, Poola ja Rootsi. Seejärel liitus mais Norra.

Eesti peab liitumise üle arutelusid, ütles peaminister Kristen Michal sel nädalal AFP-le.