Eesti sai maailma rahuedetabelis 30. koha
Organisatsiooni Majanduse ja Rahu Instituut koostatavas iga-aastases riikide rahumeelsuse indeksis (Global Peace Index, GPI) sai Eesti tänavu 30. koha, olles parandanud oma positsiooni eelmise korraga kolme koha võrra. Vägivalla kulu Eesti ühiskonnale hindas instituut kuuele protsendile SKT-st.
Maailma kõige rahumeelsemaks riigiks hinnati Islandit (skoor 1,078), millele järgnesid Uus-Meremaa, Portugal, Austria, Taani, Kanada, Singapur, Tšehhi, Jaapan ja Šveits (skoor 1,366 punkti).
Eesti lähiriikidest oli Soome 14. kohal 1,404 punktiga, Rootsi 15. kohal 1,479 punktiga, Läti 34. riik 1,7 punktiga, Leedu 36. riik 1,706 punktiga.
Kõige vähem rahumeelsed riigid on Venemaa, mis on edetabelis 163 riigi hulgas 154. kohal 3,049 punktiga. Venemaast tagapool on Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Demokraatlik Vabariik, Liibüa, Somaalia, Jeemen, Lõuna-Sudaan, Iraak, Süüria ja Afganistan (viimase skoor 3,644).
Maailmas kokku paranes rahuindeks 81 riigis ja halvenes 80 maal. Samas riikide keskmine skoor kasvas 0,34 punkti võrra, mis näitab üldist olukorra halvenemist.
Eesti Euroopa riikide tagumises pooles
Euroopa riikidest on Eesti 21. kohal, Poola järel ja Itaalia ees.
Eesti skoor siseriiklike ja välismaiste konfliktide valdkonnas oli 1,411, millega asume riikide teise kolmandiku alguses. Kõige madalam oli näitaja Botswanas, Mauritiusel, Singapuris ja Uruguais (kõigis 1,000), Bulgaarias ja Islandil (1,001). Kõige halvem oli olukord selle näitaja alusel Jeemanis, Afganistanis ja Süürias (kõigis üle 3,6 punkti).
Sotsiaalse turvalisuse ja julgeoleku näitajatega asus Eesti esimese veerandi lõpus, meie skoor oli 1,945. Kõige paremad olid näitajad Islandil (1,164), Singapuril (1,224), Jaapanil (1,256), Norral (1,256) ja Šveitsil (1,277), kõige halvemad Lõuna-Sudaanil (4,074), Iraagil (4,150) ja Afganistanil (4,275).
Militariseerituse näitajatelt asub Eesti maailma riikide esimese ja teise veerandi piiril, meie skoor oli 1,578. Kõige vähem militariseeritud on Island (1,029), Ungari (1,151) ja Uus-Meremaa (1,170), kõige militariseertumad riigid aga Prantsusmaa (2,767), USA (3,060), Põhja-Korea (3,224), Venemaa (3,241) ja Iisrael (3,914).
Organisatsioon hindas ka vägivalla majanduslikku mõju riikidele, püüdes lisaks otsestele kuludele arvestada ka kaudseid kahjusid. Nende andmete kohaselt on maksab vägivald Eesti sisemajanduse kogutoodangule (SKT) kuus protsenti SKT-st, millega me oleme maailma riikide seas 76. positsioonil. Kõige suuremat kahju - tekitab vägivald Süüria majandusele (60 protsenti SKT-st), Lõuna-Sudaani (57 protsenti) ja Afganistani (52 protsenti) majandusele. Kõige vähem kahjustab vägivald aga Ghana, Qatari, Malawi ja Indoneesia majandust (2 protsenti SKT-st).
Global Peace indeksit koostatakse alates 2007. aastast. Riigile koha määramisel võetakse arvesse 23 näitajat, mis mõõdavad nii siseriiklikke (vägivald ja kuritegevus) kui ka välispoliitilisi (rahvusvahelised suhted ja kaitsekulutused) parameetreid.
Toimetaja: Mait Ots