Üle 40 ehk rohkem kui kolmandik Läti praeguste omavalitsuste juhtidest saatis president Egils Levitsile ühispöördumise sooviga haldusreformi seadust mitte välja kuulutada. Riigipea möönis, et teinegi kord kujunesid poliitikute kohtumised rahvaga formaalseiks ja kandsid soovi reform iga hinna eest läbi viia. Samas on muutused halduskorralduses riigi arenguks vajalikud ja paljud neid ka toetavad.

"Seim nõustus mu ettepanekuga tagada kohalikele kogukondadele demokraatlikult valitud esindus.

Esindus, mis valitakse vallas või väikelinnas, ja kellel saab olema õigus otsustada kohaliku iseloomuga küsimuste üle," ütles president Levits.

Riigipea tegi ise seimile haldusreformi põhimõtete kohta mitu ettepanekut, millest enamikku arvestati. Küll aga ei toetanud parlament presidendi ideed lubada kohalikel valimistel kandideerida ka valimisliitudel.

"Selles seaduses sätestatud halduspiirkonnad ja nende piirid pole igaveseks kivisse raiutud," märkis Levits.

Vallad ja väikelinnad ei mineta oma rolli ka suurte regioonide sees, kinnitas president. Lisaks tuleb riigipea meelest ajaloolis-kultuuriliste piirkondade Kurzeme, Vidzeme, Zemgale, Latgale ja Selija arengut toetada eraldi seadusega. Vastava eelnõu esitab president parlamendile lähiajal, samuti eelnõu, mis käsitleb kohalikke ühendusi, nende pädevust ja valijate esindamist.

Nüüd tuleb ette valmistada ja läbi viia ka teised reformid, mille teostamine sõltub haldusreformist, kinnitas president.