Eesti ja Läti president Astravetsi küsimuses selget positsiooni ei võtnud

{{1593077100000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Eesti ei plaani Venemaalt tulevat elektrit tarbida, kui hakkab elektrivõrgu sünkroniseerimisprotsess Mandri-Euroopaga, Läti jaoks peitub küsimus aga energiajulgeolekus.

President Kersti Kaljulaid ütles, et kui Balti riigid 2025. aastal oma elektrivõrgu Mandri-Euroopa omaga sünkroniseerivad, siis on võimatu Venemaa liinidest elektrit importida. Kaljulaid lisas, et see küsimus ei puuduta ainult Balti riike, vaid ka Soomet, kes Venemaa liinide kaudu elektrit saab.

"Kui me läheneme sünkroniseerimisprotsessi ehitusfaasile, millele oleme tegelikult juba päris lähedal, siis Eesti ei plaani elektrikaubanduseks hakata sel ajal kasutama üheksat ühendust, mis meil Venemaaga on," ütles Kaljulaid.

Kaljulaid lisas, et plaan võrkude ümbertegemiseks on ka majanduslikult mõistlikum, kuna elektriliinid, mis Venemaalt tulevad on väga vanad ja neid tuleks renoveerida.

"Euroopa Liit toetab ehitust uutele liinidele ja see ei toeta vanade liinide renoveerimist. Lisaks langevad selle projekti mõjul elektrihinnad Balti riikides," ütles Kaljulaid.

Läti president Egils Levits ütles, et praegu on käimas läbirääkimised, kuidas ühiselt enne Mandri-Euroopa liinidega ühinemist toimida.

"Ma rõhutan, et meie poolt vaadatuna on just julgeolek absoluutne prioriteet, see on tõsine murekoht," ütles Levits.

Samas Levits ei avanud täpsemalt, kuidas Läti sooviks vahepealsel ajal toimida.

USA sõdurid on Euroopas vajalikud

Kaljulaid ütles, et USA sõdurite kohalolu on kõikidele Balti riikidele oluline ning Poola ettepanekut Saksamaalt äraviidavad sõdurid Poola viia tuleks vaadata laiemalt.

Leedu president ei tulnud, kuna polnud võetud kindlaid seisukohti

Kuressaares pidi toimuma Balti riikide presidentide kohtumine, kuid Leedu president Gitanas Nauseda jättis tulemata, tuues põhjenduseks riigisisesed probleemid.

Leedu presidendi nõunik Kristina Karnickaite ütles ERR-ile, et enne planeeritud kohtumist ei suutnud Balti riikide majandus- ja/või energeetikaministrid jõuda ühisele kokkuleppele kolmandate riikidega elektrikaubanduse osas.

"President usub, et läbirääkimised peaks olema lõpetatud ning tehtud peaks olema kindlad otsused ning alles siis võiks kõrgeimal tasemel kohtumine toimuda, et Balti riikide edasisi samme arutada," ütles Karnickaite.

 

Toimetaja: Maarja Värv, Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: