Margus Kuul: kalifaadi sünd, heitlus võimu pärast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Margus Kuul
Margus Kuul Autor/allikas: Kaitse Kodu!

Iraagi Islamiriigi (ISI) sünnist on möödunud neliteist aastat. Selle aja jooksul on erinevatest sunniitlikest islami ekstremistlikest grupeeringutest välja kasvanud keerukas ja püsiv Islami Riigi (IS) administratsioon. Kuidas selleni jõuti, kirjutab Margus Kuul algselt kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu! ilmunud ülevaates.

"Riik, kus araablased ja mittearaablased, valged ja mustad, ida- ja läänemaalased on kõik vennad … Süüria ei ole süürlastele ja Iraak ei ole iraaklastele. Maa on Allahi oma." (Islami riigi kaliif Abu Bakr al-Baghdadi)

Metamorfoos kestab, sest IS-i efektiivsust arvesse võttes on tegemist ühe maailma kõige paremini struktureeritud ja administreeritud džihaadiliikumisega. Vaatamata islamiriigivastase koalitsiooni ponnistustele pole suudetud rühmitust seniajani hävitada ega võita.

Vastupidi, IS on osutanud kalifaadi loomise ja selle eest võitlemise käigus visa vastupanu, mis sest, et tapetud on kõik avalikkusele tuntud liidrid, sajad välikomandörid ning kümned tuhanded võõrvõitlejad.

Nüüdseks on kaotatud ka Iraagis ja Süürias kaheteistkümne miljoni elanikuga territoorium, mille suurus oli 2014. aastal 100 000 ruutkilomeetrit ehk umbes kaks korda sama suur kui Eesti.

Samaaegselt on IS muutunud globaalse haardega sunni moslemite džihaadiliikumiseks. Neile on truudust vandunud või toetust avaldanud vähemalt 45 ekstremistlikku rühmitust üle maailma.

IS-i sõnul on nad "nagu madu kivide vahel," rünnates vastase nõrku kohti, samas vältides otsustavat lahingut. Seega ajutine lüüasaamine Iraagis ja Süürias tähistab lokaalselt ühe elutsükli lõppu ja samal ajal globaalselt teise elutsükli algust.

Tundmatu vastane

Läänemaailmal on seniajani olnud raske määratleda IS-i vastast võitu, rääkimata võidu strateegia defineerimisest. Üks osa probleemist on see, et USA, samuti teiste riikide valitsused ja relvajõud on disainitud võitlema teiste riikide, mitte IS-i kui usuliselt ühendatud ekstremistliku inimvõrgustiku vastu.

Näiteks 2015. aastal polnud USA-l ega Suurbritannial paigas mingit islamiriigivastast strateegiat. Pigem tunnistati, et tegemist on võitlusega, mis pärandatakse tulevastele generatsioonidele. Alles 2017. aastal sõnastas USA kaitseminister Jim Mattis IS-ivastase kampaania põhifookused järgmiselt: 1) keelata IS-i geograafiline peidupaik, 2) elimineerida IS-i võime opereerida väljaspool nende poolt hõivatud territooriumi ning 3) piirata nende võimet värvata ja finantseerida terrorioperatsioone.

Sel ajal oli IS kaotanud 55% oma territooriumist ja nende võimu alt oli vabastatud 4 miljonit inimest. Ees ootas aga aastatepikkune võitlus.

Järgnevalt analüüsin ja selgitan islamiriigi võimuletuleku põhjusi ning kalifaadi juhtimise ja elukorralduse kontseptsiooni.

2006. aasta 15. oktoobril kuulutas toonase Iraagi Al Qaeda haru juht Abu Ayyub al Masri (surnud 8. aprillil 2010) välja sunniitide ususektil põhineva Iraagi Islamiriigi, mis oli murdepunkt tulevase islamiriigi arengus.

ISI juhiks valiti Al-Anbari provintsist pärit, Saddami režiimi poolt religioossetel põhjustel 1993. aastal ametist lahti lastud ja arreteeritud endine politseiohvitser, Wahhabi salafismi järgija Abu Omar al-Baghdadi (surnud 19. aprillil 2010).

ISI laienemist käimasolevas šiiade ja sunniitide sektisõjas pidurdasid samal aastal vaid USA poolt Iraaki toodud lisaväed, kes 2007. aastal koos sunniitide hõimudest formeeritud Sahawat' (Ärkamine) üksustega leidsid ja hävitasid suurema osa ISI peidupaikadest.

USA suutis sunniidid sõdima panna sunniitidega, mille tõttu koalitsioonisõdurite kaotused vähenesid. Võitluse tulemusena kaotas ISI juba hõivatud territooriumi ning juhid ja võitlejad pagesid Bagdadist Mosulisse.

Vaatamata tagasilöögile kuulutas ISI 2007. aastal välja esimese, enamasti Iraagi sunniitidest koosnenud Shura komitee ehk "ministrite kabineti" koosseisus peaministeerium, sõja, avalike suhete, avaliku julgeoleku, meedia, kütuse ja šariaadi komitee, märtrite ja vangide, kalastuse ning tervishoiu ministeeriumid. Teine "kabinet" moodustati 2009. aastal, jällegi pärast USA ja Sahawat' üksuste poolt tekitatud kaotusi.

Territooriumi kaotuse tõttu puudus ISI-l territoriaalne kaitsesügavus ja manöövrivabadus. Seega loobuti maa-ala hõivamisest ning pöörduti tagasi IS-i looja Abu Musab al-Zargawi (surnud 18. aprillil 2006) strateegia juurde, kasutades rünnakuteks enesetaputerroriste ja autopomme. Sihikule võeti Iraagi välis- ja finantsministeerium.

On oluline mainida, et juba sel ajal ei kontrollinud Iraagi keskvalitsus sunniitide linna Mosulit täielikult. Seda ei kontrollinud ka ISI, sest sõditi samaaegselt teiste Mosulis paiknevate rivaalitsevate grupeeringutega.

Võim mängiti kätte

Heitlus võimu pärast kestis aastaid. Vaatamata oma rühmituse riigiks kutsumisele ei saanud ISI 2011. aastal ennast veel tegelikkuses riigiks nimetada. Tegemist oli pigem Mosulis ja Ninawa provintsis kanda kinnitanud maffialaadse ettevõtmisega.

Mitmed asjaolud aga muutsid olukorra kulgemise ISI kasuks. Esiteks suurendas USA vägede väljatõmbamine Iraagist 2011. aasta detsembris Iraani mõju šiiade juhitud Iraagi valitsuses. Teiseks, algas samal aastal Süüria kodusõda, mis omakorda võimaldas ISI-l laieneda Süüriasse, kus loodi IS-i käepikendus, tütarorganisatsioon Jabhat al-Nusra (Rahva Toetuse Rinne).

Al-Nusra loomise plaan oli tegelikult hädaabiplaan ISI uue juhi Abu Bakr al-Bagdhadi (surnud 26. oktoobril 2019) nõunikult ja Emni juhilt Haji Bakrilt, kes muuhulgas tegeles keemiarelva arendamisega.

Vältimaks Iraagi sunniitide deserteerumist ISI ridadest ja liikumist Süüriasse võitlema, loodi IS-i mitteiraaklastest juhtkonna abil Al-Nusra, kuhu värvati võõrvõitlejaid. Just selle ülesandega saatis IS-i sõjaline komitee lojaalse Abu Muhammad al-Jawlani koos kaaslastega Süüriasse, kus neid saatis kiire edu.

2012. aastal hakkas ISI olukord paranema ka tänu šiiast peaministri al-Maliki heakskiidul Iraagi valitsuse alustatud repressioonidele sunniitide vastu. Sunniitidest koosneva Sahawat' üksuste liikmed arreteeriti ja pandi vanglasse. See omakorda lihtsustas ISI-l Iraagi sunniitide värbamist, sest üheks eesmärgiks oli Sahawat' üksuste võitmine ISI poole, mis järk-järgult ka õnnestus.

2013. aastal oli aeg küps. Süürias tegutsev Jabhat al-Nusra liideti ISI-ga ja nüüd kuulutati välja ISIS. Alles nüüd hakkas islami riik oma administratsiooni, territooriumi ja rahvastikuga kaardil juba tegelikku kuju võtma.

IS-i väljakuulutamine tulenes ka tungivast sisemisest vajadusest säilitada organisatsioonis sisemine sidusus ja imada endasse džihaadiihas kohalekutsutud ja -ilmunud kirev rahvusvaheline seltskond, kaasa arvatud araablased, süürlased, iraaklased, eurooplased ja läänemaailma sunniitidest moslemid. Iraagi meedia teatas seepeale, et on alanud võõrsissetung.

Al-Qaidah aga ISIS-t sellisel kujul avalikult ei tunnistanud, sest ISIS ei järginud "Al-Ansari sõdade" strateegiat, kus oli strateegiliselt vajalik šiia Iraani poolehoid, et võidelda USA ja juutide vastu.

ISIS, vastupidi, võitles kahel rindel, nii šiiade kui lähi- kui ka USA kui kauge vastase vastu. IS-i ja Al-Qaidah' džihhaadi salafismi ideoloogia erimeelsustest tulenev kodusõda jäi kestma.

Inimesed, relvad ja raha

Kuna IS-i eesmärgiks oli luua oma territooriumi ja rahvaga "prohvetliku metodoloogia kalifaat", oli selleks vaja inimesi, relvi ja raha.

IS-i juhtkonna moodustasid Iraagis USA hallatud Camp Bucca vangilaagrist 2009. aastal hea tahte märgiks vabastatud sunniitidest kinnipeetavad. Näiteks viis aastat kinni istunud IS-i liider Abu Bakr al-Baghdadi koos kahekümne tulevase IS-i keskastme juhiga.

Üks vabastatutest oli ka endise Saddami armee õhuväeluure kolonel, IS-i tulevase luureaparaadi Emni isa Haji Bakr. Lühend Emni on tuletatud araabiakeelsest väljendist, mis tähendab luureinfo kogumist.

Emni tegeles erinevate ülesannetega, mis hõlmas luuret ja vastuluuret ning rünnakute korraldamist väljaspool islami riigi piire. Ta värbas ja palkas võõrvõitlejaid, organiseeris orjakaubandust, inimrööve, antiigi-, kütuse-, õli- ja viljaäri.

Tulevikuplaanid oli selleks ajaks vanglas juba tehtud, kuid teooria rakendamiseks praktikasse oli vaja koondada sama ideoloogiaga inimesi. Seega teostati samal aastal kaheksa rünnakut Iraagi vanglatele. Abu Ghraibi ja Taji vanglatest vabastati üle viiesaja sunniidist vangi, kellest paljud olid kogenud võitlejad.

2010. aastal avaldas ISI strateegilise plaani oma poliitilise positsiooni tugevdamiseks. Plaanis oli pärast USA vägede lahkumist hakata ründama Iraagi armee ja politsei kõige tugevamaid üksusi ja juhtkonda, takistades seeläbi ka üldist värbamist.

Samas tunnistati, et USA mehitusel loodud šariaadivastased sunniitide Sahawat' üksused takistavad ISI laienemist. Vastukäiguna moodustati jihad'i Sahawat' komisjon eesmärgiga loodud ISI-vastased Sahawat' üksused hõimuliidrite abiga üle võtta, andes neile regioonipõhise vastutuse ja võimu.

Seega muutusid sõjalised operatsioonid 2011. aastal organiseeritumaks. Kavandati "seinte purustamise" kampaaniat, mis kulmineerus 2013. aastal Abu Ghraibi ja Al-Taji vanglatest veel ligi kuuesaja vangi vabastamisega.

Lisaks võimendasid IS-i edu omakorda Bashshar al-Asadi vastu mässavad sunniidid Süürias ning Iraagi sunniitide eemaldumine Iraagis šiiade valitsuse repressioonide tõttu.

Olles loonud nüüd riigijuhtimiseks vajaliku põrandaaluse tuumiku, piisava massi ideoloogilisi võitlejaid ja toetajaid, jäigi vaid üle hankida relvad, et allutada rahvas ja anastada riigi valitsemiseks vajalik territoorium. Selles suunas hakatigi järjepidevalt tegutsema.

Küla küla haaval

IS-i laienemisel Iraagis ja Süürias mängis tähtsat rolli grupeeringu vastu- ja välisluureorganisatsioon Emni. Emni esimene samm oli avada vallutatavas regioonis Dawa (islami õpetuse) kabinet, kus värvati kohalikud agendid infot koguma, sh šariaadi seaduste rikkumise kohta.

Elanikkonna religioossed ja poliitilised vaated kaardistati ning potentsiaalsed vastased mõrvati. Samaaegselt abiellusid sisseimbunud IS-i võitlejad sidemete tugevdamiseks ja kogukondadesse sulandumiseks kohalike prominentsete perekondade naistega.

Näiteks 2013. aastal tuvastas islami kohus Fallujah's rivaalid, kes kohe mõrvati, seejärel võeti üle relvapeidikud ja lõpuks võim linnas. Nii hõivati kodusõjas olevas Süürias küla küla järel.

ISIS-e laienemise käigus käis samaaegselt sisemine võitlus sõjasaagi pärast ja välisvastaste hävitamine Al-Qaidah' taktikat kasutades. Enesetapupommipanijad ohverdasid end usu teenimise sümbolina märterluse nimel. Selline tegevus ei vajanud treeningut, vaid fanatismi.

Enesetapurünnakud järgisid al tartarrus (barrikadeerimise) kontseptsiooni, kus sihtmärgi hävitamisel on moslemite tsiviilkaotused õigustatud, sest nood viibivad sihtmärgi läheduses. Sama reegel käis moslemite kohta, kes tegid USA ja liitlastega koostööd, eriti usuhülgajatest šiiade kohta.

2014. aasta 10. juunil tuli läänemaailmale üllatusena, et IS-il oli oma riigi loomisega tõsi taga, kui umbkaudu tuhande võitlejaga võeti avalikult võim üle Ninawa provintsis Mosulis.

Üheks IS-i rünnaku põhjuseks, miks ei suudetud relvapäästikule vajutamist tagasi hoida, oli nende sõjalise komitee juhi Abu Abdulrahman al-Bilawi enesetapp, kui ta oli 4. juunil Iraagi armee üksuste poolt Mosulis nurka aetud.

Tegelikult oli Mosul juba aastaid IS-i luureteenistuse Emni ja mitte Iraagi armee kontrolli all. Näiteks 2011. aastal maksid Mosulis IS-ile maksu kõik apteegid, ärimehed, hotellid, poed ja arstid. Iga äritehingu pealt teenis islamiriik 15-20% kasumit. Sellele lisandus väljapressimistega ligi kaheksa miljonit dollarit kuus.

See selgitab ka põhjust, miks Mosul 2014. aastal nii kiiresti IS-i sülle langes. Mosulist põgenenud kolmkümmend tuhat Iraagi armee šiiadest sõdurit ja sama palju politseinikke jätsid maha nelja diviisi jagu relvastust, varustust ja laskemoona. Rattad saadi alla samuti mahajäetud 2300 USA HMMWV sõiduki abil. Hiljem kasutati sõidukeid edukalt autopommidena.

Siit ka teine IS-i kiire edu põhjus: hõlpsalt kättesaadud mastaapne kogus transpordivahendeid, relvi ja laskemoona.

Nüüd tuli Mosulis ja sunniitide regioonides veenmise või brutaalse jõuga ühendada sunni hõimud ühtse juhtimise alla. Ettevõtmise edukust kirjeldas IS-i väljaantud ajakirja Dabiq esinumber, kus rõõmustati sunni hõimude ühinemise üle ning kutsuti kogu maailma moslemeid üles liituma islamiriigiga, et saaks džihaadi pidada. Sellele kutsele vastasid ka kümned tuhanded sunniitidest Euroopa moslemid. Toimetati planeeritud kalifaadi loomise plaani alusel.

Kalifaadi loomise kontseptsioon

Islami Kalifaadi loomise kontseptsioon koosneb viiest etapist. Esimeseks etapiks on Hirjah ehk moslemite migratsioon kohta, kus saab luua grupi (Jama᾿ah), keda formeerida, värvata ja treenida.

Kui sellist maad ei leidu, kuhu emigreeruda, ja emigratsioon on võimatu, siis luuakse grupp sinna, kus seda teha saab, ning teostatakse põrandaaluste salajaste terroriüksuste kaudu pikaajalist rünnakute kampaaniat, et jõuda järgmisse etappi.

Teiseks etapiks on Jama'ah' (grupi) loomine. Selle kõige olulisem osa on ideoloogiline kontseptsioon järgida monoteistlikku Darul Islamit, äratades ellu ISIL-i arvates meie ajastul moslemite poolt laialdaselt hüljatud islami õpetused nagu wala᾿ (armastamine Allahi nimel), bara᾿ (vihkamine Allahi nimel), hukm (valitsemine) ja tashri᾿ (seadusandlus). Jama᾿ah teeb džihaadi kohustuslikuks.

Džihaadi aluseks on hijrah, bay'ah (vande andmine juhile), sam' (kuuletumine, allumine juhile) ja i'dad (treening), mille lõppedes liigutakse Ribat' alale (territoorium, mis piirneb islami vastastega ja on võimaliku rünnaku all), kust sobival ajal liigutakse edasi vastasega võitlema (gital).

Sellele järgneb kaitsmine ja võitlus, mille kaudu jõutakse Kalifaadi loomiseni või märtriks (shahadah) saamiseni.

Kolmandaks etapiks on destabiliseerida Taghut. Taghut' all mõeldakse inimesi, kes mässavad Allahi vastu. Need inimesed on juba läbinud Kufr (uskmatu) olemise etapi, kus nad on hüljanud idee, et on ainult üks jumal, Allah. Kui uskmatud hakkavad Allahi tahte vastu mässama, muutuvad nad oma olemuselt Taghut'ks.

Neljas etapp on Tamkin. Tamkin tähendab loomist, see loomine toimub religiooni kaudu, mis on loomise vahendiks.

Viimaseks etapiks on Khilafah, kalifaadi loomine, kui kõik etapid on edukalt läbitud.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: