Eesti meremehed tõrjuvad laevadelt tööloata ukrainlasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kaubalaev.
Kaubalaev. Autor/allikas: SCANPIX / TASS

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) arvab, et riik on välismaa meremeeste suhtes liiga leebe, kuna erinevalt marjakorjajatest ja lüpsjatest ei pea kolmandatest riikidest pärit meremehed Eesti lipu all sõitmiseks tööluba taotlema.

"Me räägime kolmandate riikide kodanikest, kellele Eesti meile täiesti arusaadamatutel põhjustel väga liberaalselt andis võimaluse siseneda isegi ilma registreerimata Eesti laevadele tööle. Probleemiks on meremehed, kellel on viimase pooleteise kuu eest töötasu saamata. Kuna registreerimisnõuet ei olnud, palgalipikuid, mingeid tõendeid, need on kõik puudulikult vormistatud. Nii, et meil on täna juba paaril laeval võõrtööjõuga probleem üleval," rääkis ametiühingu juht Jüri Lember.

Eesti lipu all sõitval kolmel kaubalaeval töötavad peamiselt Ukraina ja Venemaa kodanikud. Eestilt elamis- ja tööluba nad taotlema ei pea, kuna laeval viibivad nad ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel. EMSA soovib, et laevnikele kehtiks ülejäänud Eestis töötavate välismaalastega samad tingimused.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus selgitab, et kolmandate riikide meremehed ei pea tõepoolest teiste välistöötajate kombel ajutist elamisluba taotlema, küll aga peavad nad olema töötajatena registreeritud.

"Kuna nad füüsiliselt Eesti territooriumile ei tule, vaid viibivad ja töötavad laeval, siis pole otstarbekas, et nad taotleksid endale elamisloa. Nende suhtes ei kohaldu palgakriteerium, sest neil ei ole nõutav lühiajalise töötamise registreerimine politsei- ja piirivalveametis (PPA). Nad viibivad laeva peal ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel," rääkis Annus.

Eelmise aasta veebruaris seadis valitsus Eesti lipu all sõitvatele meremeestele mitmeid maksusoodustusi, et tuua rohkem kaubalaevu Eesti registrisse. Meremeeste ametiühing seda muudatust ei toetanud, arvates, et nii meelitatakse siia veelgi enam kolmandate riikide laevatöötajaid.

"Me toome laevu Eesti lipu alla, mis mingit erilist tulu riigile ei too, sest tööjõumaksudelt on tulu riigile oluliselt suurem, kui 5000 või 10 000 eurot laeva kohta aastas tonnaažimaksu. Ennekõike oleks seaduseelnõu paketti tulnud sellest otsast alustada, et ka meie meremehed oma töökohad saavad," leidis Lember.

Kuna meremehed ei pea endale elamis- ja tööluba taotlema, ei pea neile maksma ka Eesti keskmist palka, nagu teistele välistöötajatele. Lember tõi näiteks märtsis Eesti lipu all töötanud madruse, kelle palk oli 676 eurot. Lember ütleb, et madalad palgad Eesti laevadel ajavad kohalikud meremehed tööle teiste riikide alustele.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: