"Me homme kell üksteist kohtume riikliku lepitaja juures, eks siis kuuleme, mis riiklik lepitaja on välja mõelnud ja milliste ettepanekutega ta püüab meid lepitada," ütles Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember neljapäeval ERR-ile.

Küsimusele, kas Tallink on pärast hoiatusstreiki teinud uue ettepaneku töötüli lahendamiseks, vastas Lember eitavalt. "Ei, vahepeal ei ole midagi muutunud. Me ootame tegelikult septembri lõpust saati, kui me neid läbirääkimisi alustasime, konstruktiivsemat lähenemist tööandja poolt."

Ka Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene andis pressiesindaja vahendusel teada, et ettevõte juhatus loodab lahendust kohtumiselt riikliku lepitaja juures.

"Tallink on tutvustanud riiklikule lepitajale ettevõtte palkade muutuse ajalugu viimase kümne aasta vältel suhtes inflatsiooniga, töötasude võrdlust Eesti keskmistega tööperede suhtes ja meie lähiaja väljavaateid," märkis Nõgene. "Homsel kohtumisel selgub, kuidas riiklik lepitaja protsessiga edasi soovib liikuda ning enne seda ei pea me õigeks täiendavaid kommentaare anda. Austame riikliku lepitaja tööd ja soovime talle töörahu. "

Lemberi sõnul küsib ametiühing teenindavale personalile keskmiselt 17,5-protsendist ja tehnilisele personalile 22,5-protsendist palgatõusu.

"Me proovime kõigile selgitada, et tegelikult on tegemist palgatõusuga kahe aasta eest. 2021. aastal me nõustusime jätma palgatõusu vahele tööandja argumentide peale, et laevad seisavad ja ei ole teada, kui keeruliseks majanduskeskkond edasi läheb. Ja sellele lisandub nüüd käesoleva aasta palgatõus," rääkis Lember. "Nii et seda numbrit, mida tööandja pakub, peab vaatlema kahe aasta palgatõusu kontekstis, sest ega tööjõuturul palgad ei seisnud. 2021. aastal tõusid palgad Eestis 6,8 protsenti, möödunud aastal tõusid ligi kümme protsenti," lisas ametiühingujuht.

Tema sõnul on ametiühingul Tallinki poolt numbrid, millest võis välja lugeda, et keskmiselt pakub ettevõte seitsmeprotsendist palgakasvu teenindavale personalile ja umbes kümmet protsenti tehnilisele personalile.

"Me loodame ikkagi, et mõistus tuleb koju ja jõuab ka tööandjale kohale, et tööjõu hind on ka turul ja see ei saa olla alati esimene koht, kust kokku hoidma hakatakse. Kui ülejäänud asjade eest ollakse turul nii või teisiti sunnitud oluliselt kallimat hinda maksma - olgu see energia või kütus või muu. Selles olukorras tuleb arvestada ka kui palju on elukallidus tõusnud inimeste jaoks ja kui palju on tööjõuturul tegelikult hind tõusnud," rääkis Lember. Tema sõnul ei ole õige olukord, kus ettevõte maksab uutele inimestele mõnikümmend protsenti kõrgemat töötasu kui nendele, kes juba aastaid töötavad ja ettevõttesse panustanud on.