Merendusorganisatsioonid ei jaga optimismi laevade Eesti lipu alla tulekuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: PM/Scanpix

Riigikogu võtab kolmapäeval tõenäoliselt vastu seaduse, mille eesmärk on tuua seitsme aasta jooksul 300 kaubalaeva Eesti lipu alla. Meremeeste ametiühing ja laevaomanike liit ei usu samas, et see eesmärk täitub.

Maksuerisuste puudumise tõttu lahkus 2014. aastal Eesti registrist viimane Eesti lippu kandnud suur kaubalaev. Teiste riikidega konkurentsis püsimiseks on nüüd ette nähtud mitmed soodustused. Viimasel hetkel kirjutati näiteks seadusesse null-protsendiline tulumaks kõikidele eesti meremeestele.

"Sotsiaalmaksu osas toimub vähendamine, hakatakse kasutama maksubaasi 750 eurot, mille peal makstakse endiselt ära pensionikindlustus 20 protsenti ja see hakkab kehtima siis kõikidele Eesti lipu all sõitvatele laevadele, olenemata meremehe elukohast rahvusest või residentsusest," rääkis veeteede ameti arendusosakonna juht Eero Naaber.

Lisaks saavad meremehed Eesti ravikindlustuse. Kõik need soodustused peaksid meremehi siduma rohkem meie laevandussektoriga, vähenenud tööjõukulud aga soodustama laevade kandimist Eesti registrisse. Naaberi sõnul on 300 laeva toomine Eesti lipu alla reaalselt saavutatav, kuigi Eesti reederile kuulub vaid 60 kaubalaeva.

"Kindlasti me ei piirdu vaid Eesti reederitele oma teenuste pakkumisega, vaid me pakume seda edaspidi üle maailma," sõnas Naaber.

Välismaiste lippude all töötavad pooled ehk umbes 5000 meremeest. Ametiühingute hinnangul tooks seadusmuudatus Eesti lipu alla vaid kolmandate riikide meremehi.

"Need meremehed, kes täna on meil muukeelsed, et kes siis töötavad odvamate töötasudega reederite juures, nendele ehk tekib mõnel laeval see võimalus. Rahvuslik meremees on tõenäoliselt leidlikum olnud ja leidnud töökohad kõrgemate palkadega reederite juures, mis siis seilavad kas mugavuslipu laeva peal või ka rahvuslikus registris," Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu juht Jüri Lember.

Laevaomanike liidu hinnangul tahetakse aga seadusmuudatuse abil liiga lihtsalt lahendada keerulist olukorda.

"See on selline rahvusvaheline äri ja me ei saa vaadata ainult maksusoodustusi, tegemist on ka pankade küsimusega. Miks peaks pank näiteks olema nõus sellega, et Küproselt, kus kõik seadusandlus on paigas, tuuakse laevad Eesti lipu alla? Ma ei näe sellist hooba siin. Ja see 300 laeva, no ma ei tea, Saksa registris on natuke üle 700 laeva. See on lihtsustatud lähenemine," oli laevaomanike liidu juhatuse liige Kalev Järvelill kriitiline.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: Toomas Pott

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: