Terviseamet: pisikesi koldeid tuleb suve jooksul tõenäoliselt veel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1594799340000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Möödunud nädalal kahel järjestikusel päeval registreeritud kaheksa nakatunut ei tähenda, et koroonaviirus oleks Eestis lainena levima hakanud, vaid tegu oli kahe pisema koldega, milliseid tuleb tõenäoliselt ette ka lähikuudel, ütles terviseameti peadirektori kt Mari-Anne Härma.

Härma märkis, et arusaadavalt tekib ühiskonnas mure, kui nakatumiste arv järsult tõuseb, nagu eelmisel nädalal juhtus. "Tegelikult oli tegu väiksema koldega, mis sai alguse sissetoodud juhust ning mis levis sünnipäevepeo käigus. Selliseid pisikesi koldeid tuleb suve jooksul tõenäoliselt veel," ütles ta.

Terviseameti andmetel on üldine haigestumus Eestis madal. Härma sõnul on viimase paari nädala jooksul tehtud ka vähem teste, kuid testimiste arv on endiselt kõrgem maailma terviseorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatavast.

Viimase kahe nädala haigestumus Eestis on 2,04 inimest 100 000 elaniku kohta. Viimasel nädalal sümptomitega testitutest oli positiivseid alla ühe protsendi, millest saab järeldada, et Eestis ei ole põhjust kahtlustada ulatuslikku varjatud levikut, märkis terviseamet. Teste tehti 2,12 tuhande elaniku kohta.

Viimase kahe nädala nakkusjuhud olid seotud kahe koldega, üks neist Ida- Virumaal ja teine Tallinnas. Ida-Virumaa kolle on endiselt aktiivne.

Üle poole nakatunutest sai nakkuse kodust pereliikme käest.

 Registreeriti ka neli sissetoodud nakatumisjuhtu, riikideks olid Venemaa (kaks), Rootsi ja Kasahstan, ütles Härma. "Rootsist tulevad laevad on teatud määral kõrgema tähelepanu all," märkis ta.

Rootsis on küll haigestumise leviku tempo aeglustunud, kuid haigestumise näitaja on endiselt kõrgeim Euroopa Liidus – 103,4 inimest 100 000 elaniku kohta (viimased 14 päeva).

Venemaal on sama näitaja 63,9. Peterburi kasvanud juhtude kohta märkis Härma, et seal uuendatakse vana statistikat ning registreeritakse praegu kuu aja taguseid surmasid.

Kui Euroopas on viimase kahe nädala keskmine haigestumus 12 inimest 100 000 elaniku kohta, siis Eesti naabritel, kui välja arvata Rootsi ja Venemaa, on see märkimisväärselt väiksem – Soomes 1,8, Lätis 2,3 ja Leedus 1,9.

Möödunud nädalal tulid teated selle kohta, et koroonaviirus võib levida ka õhu kaudu. Härma märkis, et WHO oma sõnumit muutnud ei ole ning nende hinnangul on koroonaviiruse peamine leviku tee piisknakkus. Seega peaks endiselt peamist rõhku panema kätehügieenile, ent kui viibitakse riigis, kus on kõrge haiguse levik, tasuks vältida umbseid kehva ventilatsiooniga ruume, märkis Härma.

Härma sõnul tasuks rahvarohkeid kogunemisi vältida ka Eestis, aga kuivõrd Eestis on epidemioloogiline olukord praegu "ilus", siis tasub mõistuse piires ka suve nautida. Maske Eestis terviseamet tervetel inimestel ei soovita kanda.

Kaitsevahendite varu kohta märkis Härma, et valmisolek võimalikuks teiseks laineks on olemas, kuid samas saaks olukord ka parem olla. "Selleks hakati varakult valmistuma, et sügiseks valmis olla. Mina olen veendunud, et selleks on kõva tööd tehtud. Sügiseks on valmisolek olemas, seda saab kindlasti parandada. Kui peaks tabama teine laine, siis saame sellele (praeguse seisuga) minna vastu," kinnitas Härma.

Kaitsevahendite varumise vajadusele juhtis tähelepanu ka PERH-i infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets. "Suur soov oleks, et haiglatel oleks isikukaitsevahendeid piisavalt. Kui neid pole piisavalt, ei saa rääkida ohutust ravist ja töökeskkonnast. Kui viirus peaks sügisel pead tõstma, peame selleks valmis olema," hoiatas ta.

Altmets ütles, et koroonaviiruse haiglatesse jõudmise vältimiseks ei tohi inimesed minna plaanilisele ravile haigena. Samuti tuleb teavitada haiglat kokkupuutest koroonahaigetega või hiljutistest välisreisidest. Sel juhul saab haigla oma tööd planeerida nii, et meedikud ja teised patsiendid ohtu ei satuks.

"Esmane on see, et tea oma tervist, tea, kellega sa oled kokku puutunud. Kindlasti tuleks sellest - oma haigussümptomitest või võimalikest haigetega kokkupuutest - haiglatöötajaid informeerida. Parem on seda teha enne haiglaravile tulekut, kui tegemist on plaanilise raviga," rääkis Altmets.

"Haiglasse võiks minna oma lähedast vaatama maksimaalselt üks-kaks inimest, see kindlasti ei peaks olema mingi suguvõsa kokkutulek, kindlasti saab omavahel kokkuleppele jõuda. Võib-olla ei ole mõistlik minna langenud immuunsusega inimestel ja väikelapsi ka kaasa võtta," lisas ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: