Eestis on praegu puudu ligi 60 perearsti, suurem osa vabu kohti on väljaspool Tallinnat ja Tartut.

Teeneka doktori Peeter Mardna hinnangul peaksid omavalitsused sõlmima noortega lepingud juba enne arstiõpingute algust: "Omavalitsus maksab talle stipendiumi ja teeb ka lepingu, et esiteks kui ta jätab õpingud pooleli, siis tuleb see toetus tagasi maksta või midagi. Aga tekib lepinguline kohustus kolm kuni viis aastat selle omavalitsuse poolt soovitud alal töötada."

Et maapiirkonna noortel oleks eliitkoolide õpilastega lihtsam konkureerida, tuleks omavalitsuse stipendiaatide jaoks alandada arstiteaduskonna lävendit, leiab Mardna.

"Kuna see lävend on nii kõrge, siis sinna saavad reeglina eliitkoolide lapsed, kes on oma elueesmärgid seadnud mingid muud kui perifeeriasse perearstiks minemine," ütles ta.

Praegu peab arstiteaduskonda pääsemiseks olema eksamite keskmine punktisumma üle 90. Mardna sõnul võiks perearstide lävend olla kümne punkti võrra madalam.

Perearstide seltsi juht Le Vallikivi ei pea seda heaks lahenduseks. "Mis mõttes madalam lävend? Et siis teeme mingi tobukeste grupi, kellest saavad perearstid? See kõlab ju nii, palun vabandust. See, et noor oleks seotud juba väga õrnas eas käsist-jalust tema tulevase töökohaga, ja siis luua mingi erigrupp tugeva grupi sees, ma olen natuke skeptiline selles suhtes."

Ka Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda ütles, et lävendit alandada pole vaja, kuna tavakoolide õpilased on seda praegugi võimelised ületama.

"See on jällegi eeldus, et kriitilistest piirkondadest justkui inimesed ei saaks muidu sisse. Arstiks õppijate hulgas on ju ka täna ikkagi neid noori, kes ei tule ainult Tallinnast ja Tartus ja eliitkoolidest. On ka Ida-Virumaalt, Pärnust, Lõuna-Eestist. Ja mida me näeme – ega nad ei lähe tagasi. Aga nad ei ole öelnud, et ei, mitte kunagi, vaid et hiljem," rääkis Kalda.

Omavalitsuste stipendiumite osas on Kalda samuti skeptiline.

"On ju küll arutatud, et kohalik omavalitsus võiks vähemasti toetada, lisarahastust leida perearstidele, kes oleksid sobivad kandidaadid ja tahaksidki tulla maale, siis neid omavalitsusi on ikkagi väga vähe, kellel on esiteks see võimekus ja teiseks see tahe seda päriselt ka teha."

Peeter Mardna ütles, et omavalitsustel ei tohiks olla mitte võimalus, vaid kohustus perearstinimistut pidada.

"Seal on see kõige suurem viga. Mitte keegi seaduse järgi ei ole kohustatud tagama perearsti toimimist. Teistmoodi see süsteem toimima ei saa, kui ei teki kellelgi kohustust tagada perearstiabi teatud piirkonnas," rääkis Mardna.