Lähitulevikku on Euroopa Komisjon planeerinud kaks suuremat plastipoliitika muutust.

"2021. aasta tegeleb, jah, hästi konkreetsete toodetega ehk siis ühekordsete nõudega ja ühekordsete toodetega, nagu kõrred ja vatitikud. 2030 eesmärk on see, et 55 protsenti plastist toodetest peaks olema selleks ajaks võimalik kas ümbertöödelda või taaskasutada," rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.

2021. aastast jõustuvad eeskirjad ei puuduta plastpakendeid, nagu näiteks valmistoidu karpe.

"Eesmärk ei ole kuidagi plasti ära keelata, vaid suunata tarbijaid ja ettevõtteid ja ka riike sinnapoole, et plast, mida kasutatakse, ei jõuaks lihtsalt jäätmetesse ja reostaks keskkonda," sõnas Kasemets.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu juht Margit Rüütelmann rääkis, et 2030. aasta eesmärgi nimel peab hakkama tööle juba nüüd.

"Paraku inimene on ikkagi niivõrd palju laisk, et kui anda viis aastat aega, siis aega on küll, aga ükskord kukub tähtaeg. Ja siis võib tunduda see sihtarvu täitmine - kust see nüüd tuli? Miks nii palju? Eesti Ringmajandusettevõtete Liit tegi ettepaneku nii keskkonnaministeeriumile kui riigi keskkonnakomisjonile, et me hakkaks seda sihtmäära täitma nii-öelda järk-järgult," selgitas Rüütelmann.

Rimi vastutustundliku ettevõtluse juhi Katrin Batsi sõnul pole praegu toidutööstuses plastile head alternatiivi ja täiesti ilma selleta ei saa.

"Miks plast üldse loodi omal ajal, oli selleks, et ta tagaks toiduohutust ja pikendaks tema eluiga. Ehk siis tegelikult on ta olnud väga suureks abiks toiduraiskamise vähendamisel."

Katrin Batsi sõnul on praegu plastpakendite suhtes raske pikaajalisi plaane teha, kuna uusi lahendusi tuleb pea igapäevaselt.

"Mulle tundub, et pakenditööstuses on praegu selline ajajärk nagu 90-ndate algus Eesti majanduses, kus uusi innovatiivseid lahendusi tuleb praegu hästi palju."

Margit Rüütelmann rääkis, et praegu turul olevad plastnõude alternatiivid on kõik nii erinevad, et ühtmoodi kõiki käidelda ei saa. Rüütelmanni sõnul pole biolagunevad ega komposteeritavad nõud kindlasti see ainus alternatiiv, mille poole näiteks üritustel pöörduda.

"Vaatame võib-olla ikkagi kõigepealt nende nõude poole, mis on traditsioonilised, mida me oleme siiani kasutanud, mida on võimalik pesta ja uuesti kasutada," sõnas Rüütelmann.