Veeõnnetustes on juba hukkunud rohkem inimesi kui mullu
Veeõnnetustes on selle nädala alguse seisuga hukkunud 37 inimest, mis on rohkem kui mullu terve aastaga. Siis uppus 36 inimest.
Kui mullu tõid kolm suvekuud 17 uppumissurma, siis sel aastal on juuli alguse seisuga uppunud juba 14 inimest. Neist viis kukkumise tõttu ning neli suplemisel, uppumisega on lõppenud ka kalastamisi ja paadisõite. Väga tihti on uppumissurmade taga sarnane lugu ja alkohol, vahendas "Aktuaalne kaamera."
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremetsa sõnul upuvad sageli keskealised mehed, kes on tarvitanud alkoholi. Enam uppumisi on toimunud siseveekogudes nagu järved või tiigid.
Et taolisi õnnetusi ära hoida, teeb päästeamet veekogude äärde kontrolliretki. Päästjad jälgivad, kas paadiga järvele minevatel lastel on seljas päästevestid ning selgitavad, kus vaja, et vette tasub minna kaine peaga.
Sel aastal on 63 protsenti uppunuist olnud joobes, kuid seda mai lõpu seisuga, juuni-juuli andmeid veel pole.
"Kõige suurem joove, mis on sel aastal tuvastatud, on 5,6 promilli, et no kõigi eelduste kohaselt oleks see inimene pidanud juba varem surnud olema," sõnas Saaremets.
"Keskmine joove, mis täna uppumissurmadel on, on üle kahe promilli. See on ikkagi tõsine joove, seal koordinatsioon ja kõik võimed on hoopis teistsugused," märkis ta.
Lisaks kainele peale soovitavad päästjad hoida tervet mõistust. See tähendab, et ujuma minnes tuleb arvestada oma võimeid. Veel ütlevad päästjad, et oluline on tunda veekogu, teada, mis on supluskoha põhjas ning millised on kaldad, et neil ei libastutaks.
Päästeameti Nõmme komando meeskonnavanem Tõnis Ristmägi sõnul tuleb ujuma minnes hinnata, kas on vesi piisavalt soe, kas inimesel on piisavalt ujumisoskust ja ujuma ei tohiks minna üksida.
Toimetaja: Barbara Oja