Muistised, mille hulgas on 1900 kivist tööriista, tõestasid inimasustuse olemasolu merepinnast palju kõrgemal asuvas Chiquihuite'i koopas üle 20 000 aasta tagasi, selgus ajakirjas Nature avaldatud kahest uuringust.

"Meie tulemused on uus tõendusmaterjal inimeste ammusele kohalolule Ameerika mandritel," ütles AFP-le Ciprian Ardelean, Universidad Autonoma de Zacatecase arheoloog ning üks uurimuse juhtivteadlastest.

"Sellest ajavahemikust on teada vaid mõningaid esemeid ja daatumeid," ütles ta, viidates radioaktiivse süsiniku meetodiga saadud tulemustele, mis annavad vanimate esemete vanuseks 33 000 kuni 31 000 aastat. "Kuid kohalolu on kindel."

Inimeste luid või DNA-d kohapealt ei leitud.

"Suure tõenäosusega kasutasid inimesed seda kohta regulaarselt, võibolla suuremate rändetsüklite käigus aastaaegade põhiselt," järeldatakse uuringus.

Eksperdid vaidlevad tuliselt selle üle, kuidas Homo sapiens Ameerika mandritele jõudis.

Uued avastused suure tõenäosusega vaidlustatakse. "See juhtub alati, kui keegi leiab enam kui 16 000 aasta vanuse koha. Esimene reaktsioon on eitus või väga raske leppimine," ütles Ardelean, kes tegi koopas kaevetöid esmakordselt aastal 2012, kuid leidis vanimad tööriistad alles 2017. aastal.

Siiani on laialt heaks kiidetud versioon see, et esimesed Ameerikasse saabunud inimesed ületasid Aasiat Põhja-Ameerikaga kunagi ühendanud maismaariba umbes 13 500 aastat tagasi ning liikusid läbi kahe suure jäämassi vahel asuva koridori lõunasse.

Arheoloogiline tõendusmaterjal, mille hulgas on ka erilised odaotsad, millega tapeti mammuteid ja teisi eelajaloolisi hiidloomi, lubab oletada, et see eelajalooline rahvas, tuntud kui Clovise kultuur, hargnes üle Põhja-Ameerika ning oli põlisameeriklaste esiisaks.

Kuid senine Clovise kultuuri versioon purunes viimase kahe aastakümne jooksul, mil avastati mitu iidset inimasustuse kohta, mis on kaks-kolm tuhat aastat vanemad.

Lisaks pole neist kohtadest leitud tööriistade ja relvade jäänused samad, vaid näitavad eraldi päritolu.

"Ilmselgelt oli Ameerikas inimesi enne Clovise kultuuri arengut Põhja-Ameerikas," lausus Gruhn, Alberta ülikooli antropoloogia emeriitprofessor, uusi leide kommenteerides.