Riik uurib kliimaeesmärkide võimaliku rangemaks muutmise mõju Eestile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kliimastreik Tallinnas Toompeal
Kliimastreik Tallinnas Toompeal Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Riigikantselei tellib 30 000 euro eest analüüsi, selgitatamaks välja Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ambitsioonikuse rangemaks muutmise mõju Eestile.

Mõjuanalüüs peaks selgitama, milline on Euroopa Liidu ülese 2030. aasta kliimaeesmärkide ambitsioonikuse, sealjuures praegu kavandataud tasemete võimaliku rangemaks muutmise sotsiaalmajanduslik mõju Eesti elanikele, majandussektoritele ja riigile tervikuna.

Euroopa Liidu riigid soovivad saavutada kliimaneutraalsuse 2050. aastaks. See nõuaks juba lähiajal sihtide ümberhindamist. Eesti ei ole siiani sajaprotsendise vähendamise kohustuse võtmist otsustanud.

Analüüsi tulemusi kasutatakse Eesti seisukohtade kujundamiseks ja tulevasteks läbirääkimisteks ettepanekute ja argumentide välja töötamiseks seoses Euroopa Liidu 2030. aasta kliimapoliitika eesmärgi tõstmise kavaga.

Praeguseks ei ole Euroopa Komisjon avaldanud täpselt plaani heite vähendamise eesmärgi tõstmiseks. Seega ei ole teada, kuidas eesmärgi saavutamine on plaanitud ja mis meetmeid plaanitakse rakendada kas liidu üleselt või liikmesriikide tasandil. Seetõttu arvestab ka tellitav analüüs mitme stsenaariumiga.

Sotsiaalmajanduslikke mõjusid tuleb riigikantselei hinnangul analüüsida ajaperspektiiviga vähemalt kuni 2030. aastani. Pärast 2030. aastat hankedokumentide kohaselt usaldusväärse mõjude hindamisega seotud liiga palju teadmatust ja ebamäärasust, samas on võimalik välja tuua prognoositavad trendid.

Analüüsiga tuleb hinnata võimaliku EL-i ülese 2030. aasta kliimapoliitika eesmärkide ambitsiooni suurendamise mõju majandussektoritele, nende tuludele ja kuludele, toodete hindadele, konkurentsivõimele ja tööhõivele ning elanike toimetulekule lähtudes etteantud stsenaariumidest.

Mõjuanalüüsi koostaja peab hindama erinevate etteantud stsenaariumide sotsiaalmajanduslikku mõju riigile tervikuna, sealjuures ka riigieelarve tuludele ja kuludele.

Kliimaeesmärkide saavutamise potentsiaali on Eestis uuritud varemgi.

Möödunud sügisel avaldasid SEI Tallinn ja OÜ Finantsakadeemia "Eesti kiimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi", mille käigus kaardistati, kuidas saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus - millised peaksid olema selleks tehtud muudatused ning nende mõjud.

Analüüsis loetletud tegevuste elluviimisel on Eestil võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Selleks tuleb aktiivselt panustada nii avalikul, era- kui ka kolmandal sektoril.

SEI Tallinna raporti kohaselt kulub 30 aasta jooksul kliimaneutraalsuse saavutamiseks ligikaudu 17,3 miljardit eurot.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: