Riigi üürimajade programmi raames on seni valminud viis maja
Riiklike üürimajade programmi käigus heaks kiidetud ja toetust saanud 25-st üürimaja projektist on praeguseks valminud vaid viis. Samas on omavalitsustel hea kvaliteediga kortereid vaja.
Üürimajade programmi eesmärk selle loomisel 2017. aastal oli vajadus väiksematesse piirkondadesse riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös kortereid ehitada, et ettevõtted saaks neid uute töötajate toomiseks välja üürida.
Nüüdseks on programmi raames valmis saanud viis maja. Neist neli on mobiilsetele töötajatele ja üks funktsioneerib sotsiaalmajana.
Üürielamu rajamisel või rekonstrueerimisel on kohalikke omavalitsusi kuni 50 protsendiga toetanud Kredex. Seni on sihtasutus selleks välja makstud kolm miljonit eurot. Rajamist ootab aga veel 20 maja. Millal need valmida võiksid, rääkis ERR-ile Kredexi kliendihaldur Kristo Hütt.
"Tähtajad hakkavad järjest tulema. 2018. aasta vooru puhul hakkavad tähtajad olema selle aasta lõpupoole. Piirkondadest on Tallinn, Tartu, Valga, Valgamaa, Võru, Läänemaa ja Pärnumaa."
Hüti sõnul on omavalitsused enamasti graafikus ja majad peaks saama valmis õigeks ajaks. Kas kogu programm on end õigustanud?
"Ma arvan, et mobiilsete töötajate sihtgrupi raames, mis on tehtud väljaspoole suuremaid asulaid, kindlasti on ennast õigustanud. Tagasiside osas on täituvus neil täitsa hea ja on kuulda olnud ka, et isegi oleks juurde vaja," ütles Hütt.
Valga on toetust üürimajade ehitamiseks või renoveerimiseks taotlenud kahel korral, kokku kolme maja jaoks.
"Esimese toetusprojekti raames me saime uue munitsipaalüürikortermaja vanasse mälestisse. Protsess lõppes just umbes kuu aega tagasi, korterid on valmis sissekolimiseks. Teine toetusprojekt hõlmab kaks kortermaja. Seal me oleme nii kaugele jõudnud, et meil on ehitusprojekt valmis, meil on ehitushange väljakuulutatud, võitja on selgunud ja me oleme ehituslepingu eel," rääkis Valga vallaarhitekt Jiri Tintera.
Praeguse seisuga üürimajade programmi uusi taotlusi vastu ei võeta. Tänavuses riigieelarves on üürielamufondi jaoks ette nähtud 3,6 ja tuleval aastal 9,4 miljonit eurot.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi