Eesti presidendi äravalimise künnised on piisavalt kõrged. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. See on vähemalt 68 riigikogu liiget.

Seni on riigikogus valitud president kolmel korral. 1992. aastal Lennart Meri, kuid siis oli künnise piir pool riigikogu koosseisust ehk 51 häält. Tegemist oli rahvahääletusele järgnenud teise valimisvooruga. 2011. aastal valiti Toomas Hendrik Ilves 73 häälega ja 2016. aastal Kersti Kaljulaid 81 häälega.

Viimasel juhul luhtus presidendi valimine valijameeste kogus ja riigikogu alustas uusi valimisi uue kandidaadiga. Eeldada võib, et põhiseaduse tegijad ei olnud ette kujutanud olukorda, et valijameeste kogus jääb president valimata.

Valijameeste kogu on institutsioon, kus on peale riigikogu liikmete veel vähemalt üks esindaja igast valla- või linnavolikogust. Senised valimiskogud valisid Lennart Meri 1996. aastal, Arnold Rüütli 2001. aastal ja Toomas Hendrik Ilvese 2006. aastal.

2016. aasta valimiskogu ebaõnnestus. Lõppvoorus oli parim 138 häälega Siim Kallas, kuid nõutavast 167 häälest jäi kõvasti puudu. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega.

Selline pretsedent toimus esimest korda ja praeguseni on veel proovimata, mis juhtub siis, kui ametisoleva presidendi ametiaeg lõpeb enne, kui uus president valituks saab. Samas muutis see juhtum oluliselt poliitilist kombineerimist presidendi valimistel. Õigustatult tekib küsimus, et kas on vajadust viia valimisi valimiskokku?

See mõte tuleb Reformierakonnast: "Reformierakond võiks toetada praeguse valitsusliidu presidendikandidaati, üllatab pikaaegne välisminister, europarlamendi liige Urmas Paet, rääkides sisepoliitikast." (Urmas Paet: isikupõhised välistamised poliitikas ei ole mõistlikud, ERR)

Veel kaks argumenti räägivad selle kasuks, et 2021. aastal valitakse Vabariigi President esimesel ringil riigikogus. Tulevane valijameeste kogu on tublisti pisem eelmiste kordade omadest. Haldusreformi tõttu saab valimiskogus olema 109 omavalitsustegelast ja 101 riigikogulast. Täpse numbri tekitab valijate arv omavalitsustes 1. jaanuari 2021. aasta seisuga.

Väiksemas institutsioonis on lihtsam korraldada poliitiliste kombinatsioonide kokkuleppeid ehk presidendi äravalimise tõenäosus väheneb. Teiseks ei ole vähetähtis ka asjaolu, et 17. oktoobril samal aastal toimuvad kohalikud valimised.

Võib eeldada, et pea kõik riigikogu liikmed kandideerivad ka kohalikesse volikogudesse. Kui samal ajal soovitakse veel valimiskogus presidenti valida, satuvad just riigikogu liikmed "saamatuse süüdistuse alla".

Mida oodata valimistest? Eks see sõltub ka kandidaatidest. Midagi on siin juba näha.

Riigikogus on võimalik esitada ainult kaks kandidaati, sest vajalik on 21 riigikogu liikme toetus. Valitsusliit on teatanud, et ühine ja ainuke kandidaat leitakse kindlasti. See ei saa olema Keskerakonna oma, sest neil on Euroopa Komisjoni esindaja ja peaminister. Edasise valiku filter liigub paika märtsikuiste riigikogu juhatuse valimise järel. Ükski erakond ei saa endale tahta samaaegselt presidendi ja riigikogu esimehe ametiposti.

Mart Helme sõnavõtud enda ja presidendi valimiste kontekstis kuuluvad "kohustusliku poliitilise teeninduse juurde", mida ootab nii EKRE fannklubi, mis tahab teda presidendiks, kui ka "vihaklubi", mis teeb kõik, et seda ei juhtuks.

Meedias on vahendatud peaministri erakonnakaaslase arvamust. Artiklis "Keskerakond kaalub Isamaasse kuuluva isiku esitamist presidendikandidaadiks" ütles Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid: "Kiigutame seda teemat nii kaua, kuni saame lõpuks Jüri Luige presidendiks. Tema iseloomuomadused, teadmised ja rahvusvaheline haare on täitsa olemas ning Luige näol oleks meil üle pika aja hea president."

Valitsus ei saa antud teemat menetlemata jätta, sest peaminister vastutab riigis kõige eest. Põhiseaduses esitatud normid presidendist ja selle valimisest on eelkõige valitsuse mure. Opositsioonil see vastutus puudub. Siiski on Reformierakonnal võimalus esitada riigikogus lisaks valitsusliidu kandidaadile enda või kogu opositsiooni välja valitud pretendent.

Samal ajal on poliitilises valikus ka nõusolek valitsusliidu esitatud kandidaadiga. Nende kahe valikuga otsustatakse ära ka valimiskogu toimumise saatus. Eks seda aasta pärast näeme.

Seaduse järgi saaks alustada 10. augustil. Riigikogus toimub kolm hääletusvooru. Ebaõnnestumise korral toimub valijameeste kogus samuti kolm hääletusvooru. Kui ka siis ei õnnestu, tuleb otsast alata. 2016. aastal alustati valimis protseduuridega kaks nädalat hiljem ja jäädigi ajahätta, kolm päeva läks üle seaduses ettenähtud tähtaja. Siiski jõuti valimised lõpetada enne eelmise presidendi viieaastase valitsemisaja lõppu.

Kui 2021. aastal liiguvad valimised valimiskokku, lisandub eelnevale kahele kahele kandidaadile teoreetiliselt veel kümme. 210 valijameest jaguneks kahekümne ühe kaupa gruppidesse. Teades, et tegemist väga tõsiste inimestega, siis seda muidugi ei juhtu. Samal ajal on nelja - viie uue kandidaadi esitamine täiesti reaalne ja pilt saab sarnanema valimiskoguga 2016. aastal.

Kohalike valimiste samaaegse toimumisega tekitab "poliitilise tõmbetuule" ja väikeparteid soovivad samuti oma presidendikandidaadiga esineda. Neil suurendab see poliitilist usaldust. Ärme unusta ka rahvahääletust perekonna defineerimise küsimuses.

Reformierakonnal seisab ees tõeliselt suur valik: esitada või jätta esitamata omapoolne presidendikandidaat. Eeskujuks on 2015. aasta Valimiskogu, mis kirjeldas valiku vastutust ja presidendi tooli ihkavate poliitikute võimalusi.

Valitsusliidul on ees sama suur valik: leida Reformierakonnale vastuvõetav koalitsioonikandidaat. Ainult sotsidest kokkuleppeks ei piisa, kaks häält jääb puudu. Võib arvata, et sellist kombinatsiooni põhiseaduse tegijad silmas pidasid. Sellel sajandil ei olegi Keskerakond ja Reformierakond ülemäära tihti mõnes asjas kokku leppinud. Poliitika aga ongi kokkulepete sõlmimise oskus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.