Järgmised presidendivalimised toimuvad 2021. aastal ajavahemikul 10. august kuni 29. september. Kui riigikogu presidenti valida ei suuda - selleks on vaja vähemalt 68 poolthäält -, läheb valik valijameestekogusse, mis pannakse kokku kohalikest poliitikutest ja riigikogulastest.

Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles ERR-ile, et kohalike omavalitsuste volikogude esindajate arv määratakse lähtudes hääleõiguslike kodanike arvust järgmise aasta 1. jaanuari seisuga.

"Käesoleva aasta 17. augusti seisuga kuuluks rahvastikuregistri andmete alusel valimiskogusse 107 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat," selgitas Koitmäe.

Kui neli aastat tagasi presidenti valiti, siis oli Koitmäe sõnul valimiskogus kokku 335 liiget. Nendest 101 olid riigikogu liikmed ja ülejäänud 234 olid KOV-ide volikogude esindajad.

Selle põhjus on asjaolu, et enne 2017. aasta haldusreformi oli Eestis kokku 213 omavalitsusüksust, kuid praegu on neid 79. Just haldusreformi tulemusel väheneks kohalike omavalitsuste volikogude esindajate arv valimiskogus praeguse seisuga 107-le.

Seega oleks praeguse seisuga valimiskogus riigikogu ja KOV-ide esindajaid peaaegu võrdselt - 107 omavalitsuste esindajat ja 101 riigikogu saadikut. See omakorda tähendab, et valik läheb rohkem parteipoliitika nägu, kuna n-ö sõltumatuid valijamehi saab olema vähem.

Enamik omavalitsusi saab saata valimiskogusse ühe esindaja. Suuremad omavalitsused aga rohkem. Eelmistel presidendivalimistel oli Tallinnast kümme valijameest. Kui palju suuremad omavalitsused tuleval aastal valijameeste kohti saavad, ei ole veel täpselt teada.

Kui ka valimiskogus ei õnnestu presidenti valida, tuleb valik tagasi parlamenti. Taasiseseisvas Eestis on kõik need võimalused ka juba läbi proovitud.