Mart Helme loobub EKRE esimeheks kandideerimast
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme teatas erakonna volikogul, et kuigi ta on esimehe kandidaadina üles seatud kõigist erakonna ringkondadest, ei kavatse ta 4. juulil toimuval erakonna kongressil esimeheks kandideerida.
"Olen erakonna esimees olnud kaheksa aastat, enam kui kümnendiku oma elust. Esimeheks saades oli erakonna toetus nulli lähedal. Olen meie erakonda juhtinud kahtedel kohalikel, kahtedel riigikogu, kahtedel europarlamendi ja presidendivalimistel. Rahvuskonservatiivid on selle ajaga jõudnud riigikokku, valitsusse ja europarlamenti ning paljudesse omavalitsustesse. Aga meil on saavutada veel palju. Järgmiste valimiste järel peame olema peaministripartei ja selleks on tarvis ennast mugavustsoonist välja raputada ning värske energia ja uue pilguga asju teha. Alustan iseendast – aeg on teatepulk edasi anda, et erakond saaks hoogu ja energiat juurde," ütles Mart Helme volikogul.
Ta lisas, et ei langetanud seda otsust ei kergekäeliselt ega emotsiooni ajel, ammugi mitte mingist survest.
"Teen seda, et suurendada erakonna dünaamilisust. Teen seda, et luua meile uusi võimalusi ja vaatenurki. See on minu isiklik ja kaua küpsenud otsus. Kinnitan kõigile oma toetajatele erakonna sees ja valijate hulgas, et ma ei kavatse poliitikast ega erakonna tööst eemale jääda ja kandideerin erakonna aseesimeheks. Tänan kõiki ringkondi, kes on mind esimeheks üles seadnud, kuid kinnitan, et loobun sellest ning soovitan neil hääletada Martin Helme poolt," ütles Mart Helme.
Helme lisas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tema teada ei ole ühtegi teist kandidaati peale tema enda ja Martin Helme üles seatud.
"Kuna mina ennast taandan, siis ilmselt jääb üles Martin Helme kandidatuur ja mul ei ole mingit kahtlust, et ta ka valitakse," ütles Mart Helme.
Martin Helme ambitsioon erakonna tulevase juhina on tõsta EKRE populaarsust.
"Põhimõtteliselt me ei saa leppida sellega, et me oleme kolmandal kohal erakondade populaarsuses, vaid me tahaks olla esimesel kohal. See ei ole mingi eesmärk omaette, vaid eesmärk on olla pärast järgmisi valimisi mitte lihtsalt valitsuses, vaid olla peaministripartei pretendent," selgitas Martin Helme.
EKRE oleks huvitatud ka presidenditoolist.
"Valitsusjuhi erakonnale tavapäraselt presidendiametit ei ole peetud õigeks, sest tekib liiga suur võimuvertikaal. Arvestades praegust koalitsiooni, siis meil on soov koalitsiooni sees leida ühiskandidaat ja ma arvan, et koalitsiooni kõige väiksemal partneril ei pruugi olla põhjendatud seda kohta endale soovida," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" Martin Helme, kelle hinnangul oleks Mart Helme sobiv presidendikandidaat.
Poliitiline avaldus Lääne kultuuripärandi kaitseks
EKRE volikogu tegi ka poliitilise avalduse, milles kutsub üles kaitsma Lääne kultuuripärandit, mälu ja identiteeti.
"Täna on selge, et 2020. aasta mai lõpus alguse saanud vägivalla- ja rüüstamislaine Ameerikas ja Euroopas ei ole võitlus mustnahaliste õiguste eest. Kasutades viigilehena rassimisvastast sõda ja sarikurjategija surma, teeb võidukäiku inimvaenulik ideoloogia, mille viljad on muuhulgas ka 20. sajandi terroristlikud režiimid: stalinistlik Venemaa, maoistlik Hiina, Kuuba ja Põhja-Korea. Sama ideoloogia läbikukkumist oleme 21. sajandil näinud ka Venetsueelas," seisab erakonna volikogu avalduses.
"Tegemist on ideoloogiaga, mis jutlustab vabadusest, võrdsusest, vendlusest ja uue inimese loomise vajadusest, aga mida viiakse ellu monumente ning hooneid rüüstates, kunsti ja kirjandusteoseid ümber kirjutades, teisitimõtlejaid represseerides ja kõike varasemat – nii inimesi, kultuuri kui ka ajalugu – võltsides või hävitades. Ajalugu on näidanud, et kõik marksistlikust ideoloogiast kantud revolutsioonid on lõppenud veresauna ning vaimse ja majandusliku laostumisega," lisavad nad.
Erakonna volikogu leiab, et marksism on kujunenud valitsevaks ideoloogiaks Lääne ülikoolides, kultuuriringkondades ning meediaväljaannetes.
"Marksismi võidukäiku näeme ka globaalsete korporatsioonide juhtkondades. See on viinud olukorrani, kus avalikus ruumis saavad ekspertidena sõna peamiselt rahva meelsust kujundavad ideoloogid ning tsensuurist on saanud seni sõnavabadust kõrgelt hinnanud Läänes igapäevase elu osa," seisab avalduses. "Viimastel nädalatel on Ameerika Ühendriikides vallandatud ajakirjandustöötajaid selle eest, et nad on julgenud märatsemist hukka mõista. Vasakideoloogilist meelsuskontrolli teostavas sotsiaalmeedias langes mõne päeva eest nn vihakõne tsensuuri ohvriks ka USA presidendi sõnum kasutada jõudu vägivallatsejate vastu Washingtonis."
Toimetaja: Merilin Pärli, Mart Linnart, Merili Nael