Kohtutäitur Risto Sepp ütleb, et täiturite töökoormus on viimase kuu lõikes kerkinud umbes 15 protsenti. Sepp ennustab, et tööd tuleb juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Suure tõenäosusega sügiseks, siis kui on kohtute puhkused läbi, kõikide võlanõudjate puhkused läbi, siis suure tõenäosusega see 15-protsendiline võlgnike kasv täitemenetluses läheb suuremaks," ütles ta.

Sepa sõnul on suur osa neist väikelaenud ja muud väikenõuded. Võlaasjade kasvu on märgata ka kohtute statistikast. Pärnu maakohtu maksekäsu osakonnas, mis teenendab tervet Eestit, oli aasta varasemaga võrreldes 40 protsendi suurune kasv ja justiitsministeerium on lisanud sinna ressurssi tööjõu juurde palkamiseks ja ületunnitöö tasustamiseks.

Kasvanud on ka maakohtutesse jõudnud võlaõigusasjade arv. Kui 2018. aasta esimesel poolaastal saabus maakohtutesse kokku 4995 võlaõigusasja, siis 2019 oli neid 5956 ja tänavu 6968. Harju maakohtusse tuli 2018. aasta esimesel poolel 2554 võlaõigusasja, 2019 3134 ja nüüd 3813.

"Praegu me tõesti näeme jah lepinguvaidluste arvu kasvu. Näiteks laenulepingute kasv on kusagil 35 protsenti. Nüüd maksejõuetusmenetlused nii palju kasvanud ei ole, aga arvata võib, et teine poolaasta, võib-olla järgmine aasta sama aeg näitab suuremaid numbreid ka seal," rääkis Harju maakohtu esimees Meelis Eerik.

Eerik siiski kohtu ummistumist esialgu ei pegla ning ütles, et Harju maakohtu jõudlus on olnud ka läbi koroonakriisi positiivne.

Võlanõustaja Terje Läätse sõnul tema töökoormus esialgu veel suurenenud ei ole. "Ega tänaseks päevaks ei olegi veel need kõige halvemad ajad tulnud, sest ootame ära, kui lõppevad maksepuhkused, mis siis veel saama hakkab. Praegu me siiski tegeleme nende niinimetatud halbade laenudega, mis on aastaid kedranud," rääkis Lääts.

Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep ütles, et kui on kriis ja inimeste sissetulekud vähenevad, on rohkem ka võlgadega kimpu jäämist. Ent peamine mure on siiski pikajalised võlgnikud.

Kroonilised või püsivõlgnikud, kes ei suudagi sellest võlatsüklist ennast välja rabeleda, et me teeme koos sotsiaalministeeriumi ja finantsinspektsiooniga ühist uuringut, et saaks täpsemalt selgeks, kus need inimesed on, mis on nende tüüpprobleemid ja mis võiks siis olla abinõud.