Sügis viib noored jälle kooli, aga ka kaubakeskustesse hängima. Samal ajal kõlab meedias aeg-ajalt ärevaid signaale noortekampade kogunemistest. Võetakse ette mõned vanad tuntumad juhtumid, nagu kaklus Viru McDonaldsis ja tehakse üldistusi selles suunas, et kui mõned kurjategijad on noored, siis noored on enamasti kurjategijad.

Kõlama jääb, et noorte kogunemine on eos halb, isegi kui kriminaalseid näiteid pole tuua, ja selline suhtumine valitses juba enne koroonat.

Noorte elu on praegu isegi raske. Põhimõtteliselt annab ühiskond mõista, et noored ärgu suhelgu, ärgu üldse olgu noored, sest nüüd ähvardab ka koroona. Sellest johtuvalt püsib noorte (ja nende vanemate) pea kohal ka koduõppe oht, mis õpilasi liiga targaks ei tee ja teisalt kahandaks nende suhtlust veelgi.

Rõhutan, et öised peod ja napsupaigad, mida praegu piiratakse, on kõne all olevale vanusegrupile, umbes 14-18, niikuinii suletud.

Kuni kõigile muudele vanusegruppidele on linn, pargid ja kaubakeskused avatud, vähemalt seni ei tasuks ka noori tõrjuda.

Tallinn näiteks on kuulus ostukeskuste poolest, mis kujutavad endast sisuliselt linnaosi või kogukonnakeskusi: hiiglaslikud, tuksuvad city-südamekesed, mis meelitavad elustiili kuulutamisega: kõike saab seal teha, pangakonsultatsioonidest õdusa õhtusöögini restoranis, kõigist ostudest rääkimata, ning et mulje liiga asiseks ei läheks, reklaamivad kaubakeskused end ka kultuuritemplitena. Tõesti on kinod ja raamatupoed paljudes neist olemas ja mõnes kaubamajas on tehtud isegi kunstinäitusi.

Pole ime, et noori tõmbab varakult linna tuiksoontesse, isegi kui pole raha midagi osta. Neis on ju soe, need on külalislahked majad, seal on pingid! Ma ei ütle, et kaubakeskus, see on äge, aga ma olen ise omal ajal noorena kogunenud näiteks piimasaali eesruumis, muude ebalahedate paikade seas.

Lugesin aga hiljuti uudist, kus kaubanduskeskuste juhid teatasid, et nad on valmistunud sügishooajaks: politsei soovitusel on vähendatud pinkide arvu, et noortel oleks vähem kohti, kus end sisse seada. Ja seda mitte koroonahirmus, vaid pelgalt selleks, et noored ei tuleks kokku saama.

See meenutab nõukaaega, kaheksakümnendate alkovastast võitlust, kui joomarluse vastu hakati võitlema muuhulgas sellega, et kärbiti parkides põõsad maatasa, et poleks joodikutel millegi taga tinutada ja pikutada, kõrgemate hekkide varjus urineeridagi. Siis jäid põõsailust ilma ka need, kes eriti või üldse ei joonudki.

Nüüd nuheldakse pinke kõrvaldades vanaprouasid, kes tahavad poes käies jalga puhata ja kõiki, keda kaubakeskusse hõllandusliku heaolu-elustiili võnkeid levitades meelitatakse.

Ma ei pilka tarbimist, kõik me tarbime võimaluste (ja mõistuse) piires ja mõnikord võib pelgalt hõrgutiste või uute kingade ostmine argielu pingeid maandada, aga äriinimesed võiks mõista, et noored on järgmised jõukad kliendid, keda ei tasu eos peletada. Selle asemel võiks kaubakeskused sisse seada noorteruumid tasuta interneti, filmide ja muusikaga.

Tõrjutakse ikka neid, keda kardetakse, aga noori ei tasu karta. Noortelt peaks hoopis õppima, et mitte peast saepuruks muutuda ja elurõõmu säilitada. Ja noortega tuleb tegelda, ja kui seda ei tehta kodus, siis võiks riik luua kultuurseid või sportlikke alternatiive kaubakeskustes passimisele.

Ameerikas mängivad ka kõige probleemsemad noored korvpalli, Prantsusmaal jalgpalli jne. Ilmselt ei teeks ka Eestis paha tasuta sport neile, kes endale kalleid trenne lubada ei saa. Sellest on vähe, kui mõni minister jalutab turvamehe saatel läbi mingi pargi ja ütleb, et hetkel oli olukord rahulik.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.