Tallinna Linnatranspordi (TLT) juhatuse liige Andrei Novikov rääkis, et õnnetus toimus tipptunni ajal, mil õues oli pime. Järsku sattus bussi ette liikuv objekt. "Ma ei tea, kas bussijuhil oli võimalik kohe aru saada, kas tegu oli robotliikuri, looma või näiteks jalgratturiga," nentis Novikov.

Ta sõnas, et bussijuht käitus õigesti, et jättis bussi seisma. Novikov lisas, et kaamerapildi järgi polnud ka pidurdus kõige järsem, mida sellises olukorras oleks saanud teha. "Usun, et veel järsema pidurdamise korral oleksid tagajärjed olnud palju halvemad," nentis ta.

Novikov rääkis, et kui buss oli seisma jäänud, küsis juht esimese asjana sõitjatelt, kas keegi vajab abi ning kas peaks kiirabi kutsuma. Selle peale ei öelnud salongist keegi, et oleks vaja kiirabi.

Seejärel helistas juht TLT juhtimiskeskusesse ja teavitas olukorrast. Juht uuris, mida edasi teha. Üheskoos võeti vastu otsus liini teenindamist jätkata, kuna sõiduki kahjustused olid minimaalsed, keegi reisijatest kiirabi ei vajanud, tegu oli tipptunniga ning seismine oleks võinud takistada kogu piirkonna liiklust.

Reisija tegi kaebuse terviseseisundi kohta

Novikov ütles, et pärast kokkupõrget ei soovinud bussijuht tööpäeva emotsionaalse seisundi tõttu jätkata. Ta suunati koju ja tööle läks asendusbussijuht. Praeguseks on teinud TLT politseisse avalduse. Hiljem laekus TLT-le reisijalt kaebus terviseseisundi kohta.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Lauri Potsepp rääkis, et bussijuht vastutab bussiga teistele tekitatud kahju eest oma süüst sõltumata. Seega, kui inimene kukub bussis seetõttu, et buss järsult pidurdab, saab bussireisija kahju hüvitamist nõuda bussi liikluskindlustusandjalt, sõltumata sellest, kes oli õnnetuse põhjustaja.

"Kui kindlustusandja on selle kahju hüvitanud, siis tehakse selgeks, kes õnnetuse põhjustas ehk kumb juhtidest mida pidi tegema, et õnnetus ära hoida," selgitas Potsepp. Kui selgub, et õnnetuse põhjustas pakirobot või pakiroboti juht, võib liikluskindlustusandja kannatanutele väljamakstud hüvitise küsida tagasi pakiroboti omanikult.

Nõuda saab hüvitist ka kahjustatud asjade eest

Potsepp nentis, et lisaks isikukahjule võisid sellises olukorras kahjustada saada ka inimese asjad. Näiteks võisid kukkudes kahjustada saada rõivad või kellegi telefon ning ka seda asjakahju saab nõuda liikluskindlustusandjalt.

Kui inimene ei tea, kes on kindlustusandja, kellele kahjuhüvitamise nõue esitada, aga nad teavad bussi registreerimismärki, saab kindlustusandja teada liikluskindlustuse fondi kodulehelt. "Kui nad registreerimismärki ei tea, võivad nad saata e-kirja liikluskindlustuse fondile, me teeme selgeks, kellelt saab kahjuhüvitamist nõuda, ja suuname kliendi sinna," rääkis Potsepp.

Starship Technologies operatsioonide juht Pepe Aaviksoo rääkis, et ettevõttel käib praegu siseuurimine, et teada saada, mis ikkagi õnnetuse ajal täpselt juhtus. Kui ettevõte on oma kokkuvõtte teinud, jagatakse seda nii avalikkuse kui ka politseiga.

Siiski teadis Aaviksoo juba öelda, et ettevõttel on teada, mis parandusi teha, et sääraseid olukordi vältida. "Robot on üldjoontes tarkvarapõhine masin ja parandused on peaasjalikult tarkvarapõhised," selgitas ta.

Robotid liiguvad autonoomselt

Aaviksoo sõnas, et robotid liiguvad üldiselt autonoomselt. Siiski on juhtumeid, kus robot ühendatakse kontoritiimiga, kes võtab vajadusel juhtimise üle. Seda tehakse kas turvalisuse kaalutlusel või kindla juhtumi tõttu.

Seejärel hindab kontor, mis konkreetses olukorras juhtus. Aaviksoo selgitas, et siiski ei monitoori inimene robotit igal ajahetkel. "See ei ole lihtsalt füüsiliselt võimalik ega majanduslikult jätkusuutlik, sest meil on üle maailma mitu tuhat robotit," nentis ta. Igal robotil pole ka oma inimest, kes seda monitooriks.

Aaviksoo sõnas, et antud õnnetuses ei lahkunud robot tegelikult sündmuskohalt. "Pärast seda, kui robot intsidendiga kokku puutus, võttis ta ühendust tagakontoritiimiga, kelle ülesanne oli robot liigutada tee pealt turvalisse asukohta," selgitas ta.

See tähendab, et robot pidi liikuma ära tee keskelt, sest seal oli liiklus ning robot ootas tee ääres. "Meie vaates oli olukord selge, mida indikeeris see, et buss lahkus sündmuskohalt ja me ei tuvastanud päästeautosid või politseid sündmuskohal," nentis Aaviksoo. Robot viibis sündmuskohal umbes kümme minutit.

Kõike riske ei saa välistada

Aaviksoo sedastas, et kuigi robotid ületavad igapäevaselt iseseisvalt ristmikke, ei saa kõiki riske välistada. "Nii, nagu ei suuda absoluutselt turvaline olla jalakäija, jalgrattur või autojuht," selgitas ta. Aaviksoo lisas, et see on paratamatu osa liiklusest ja ettevõtte ülesanne on teha kõik endast olenev, et liikluses turvaliselt liigelda.

Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich rääkis, et Eestis on robotliikurile kehtestatud konkreetsed liiklus- ja ohutusnõuded. Näiteks peab robotliikur sõiduteed ületades veenduma selle ohutuses, täitma teeandmise kohustust ega tohi teisi liiklejaid ohustada.

Pashkevich selgitas, et liiklusõnnetuse korral peab robotliikuri juht või kasutaja tagama robotliikuri seisma jäämise ja et see ei kujutaks endast edasist ohtu teistele liiklejatele. Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma ja robotliikuri juhil on võimalik sellest näiteks kaamera kaudu aru saada, peab robotliikuri juht või kasutaja teavitama häirekeskust ja tegutsema sealt saadud korralduste järgi.

Pashkevich ütles, et seni pole transpordiameti liiklusõnnetuse infosüsteemis registreeritud robotliikuri osalusel toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetusi. "Kuigi see ei tähenda, et ohtlikke olukordi või selliseid liiklusõnnetusi poleks esinenud," lisas ta. Näiteks ei pruugi olla osadest juhtumitest politseid teavitatud.