Tallinna noortekampadel on uued stammpaigad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Teismeliste kambad pole ka sel suvel Tallinnast kusagile kadunud. Muutunud on aga nende kogunemisviis ja -paigad.

Kaks aastat tagasi tekitasid pealinlastele meelehärmi suvevaheajal Tallinna vanalinna külje all asuvas Kanutiaia pargis kogunevad alaealised, kes olid vägivaldsed, jõid, suitsetasid, ropendasid, kaklesid omavahel, aga ka ähvardasid möödakäijaid. Tallinn palkas juurde noorsootöötajaid, koos käisid ümarlauad, küsimusega tegeles kogu Eesti.

Kaks suve hiljem on kesklinna parkides kogunevad noored endiselt aktuaalne teema, millega tegelevad nii politseipatrullid, mupo kui noorsootöötajad. Kesklinna linnaosa palkas sellest nädalast ka turvafirma, et jälgida noorte kogunemist parkidesse ja olukorda kontrolli all hoida.

Kas olukord on kaks aastat hiljem parem või halvem, sõltub vaatevinklist. Küll nõustuvad kõik, et kambad on teisenenud.

Munitsipaalpolitsei noorsootöö vaneminspektorid, kes käivad politseiga toetava jõuna mööda probleemseid parke kaasas, hindavad olukorda hullemaks. Kuna nad suhtlevad noortega vahetult, ei soovi nad oma nimesid avaldada, kui kogemusi jagas kolm töötajat.

"Natuke hullem on kui eelmistel aastatel," hindas üks neist.

Ta selgitas, et juba eelmisel aastal kogunesid noored Kanutiaia pargi asemel Tammsaare parki. Vahepeal, kui park renoveerimisel oli, koliti Musumäele üle. Ehkki ka Tammsaare park on jätkuvalt populaarne, on uueks tuiksooneks kujunenudki kõrvaliste pilkude eest eemal olev Musumägi, kuhu Tammsaare pargivaht nad ajas.

Integreerunud noored

Kogunejate vanus algab 12 eluaastast ja jõuab täisealisteni välja. Sõltuvalt päevast käib mupo andmetel koos 50-70 noort, kes jagunevad väiksemateks grupikesteks, ent on segunenud ja kõik teavad kõiki. PPA on kontakti saanud umbes 30 noorega, kuid kesklinnas kogunejaid on kaugelt rohkem - mitusada.

"Neid on igalt poolt pärit, erinevatest linnaosadest, aga lisaks ka Peetrist, Keilast, Sakust, Jürist," loetles ametnik.

Ent ring on laiemgi. "Oleme kõik kogunevad noored kaardistanud. Oleme täheldanud neid Maardust, Narvast, Lõuna-Eestist. Kogunetakse üle Eesti," täpsustas PPA Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit.

See tähendab, et ka vene noorte kontsentratsioon on suurem. Politsei pelgas, et eesti ja vene noorte ning eri linnadest pärit noorte vahel hakkavad tekkima konfliktid, kuid selle asemel on täheldada hoopis integratsiooni - eesti ja vene noored kogunevad koos, ühistes kampades, mingit konfrontatsiooni pole korrakaitsjad täheldanud. Vähemalt politseini pole neid jõudnud ja kiirabi pole vaja läinud.

Vaid venelastest koosnevaid kampasid on nii mupo kui politsei täheldanud Lasnamäele rajatud Kivila rulapargis.

Kohtumisi lepitakse kokku interneti vestluskeskkondades, nii valgubki seltskond ka geograafiliselt päritolult üha laiemaks.

Mupo vaneminspektor kirjeldab, et noored joovad, suitsetavad, teevad narkootikume, valdavalt ecstasy't ja kanepit. Juuakse kõike, mida kätte saadakse, nii kangeid kui lahjasid jooke. Alkoholi ja tubakat pole keeruline välja ajada: poodi läheb kas mõni täisealine kambaliige või räägitakse selleks mõni kodutu ära.

"Käime päevas isegi mitu korda seal," ütles mupo töötaja. "Kui näevad meie ametnikke, jooksevad ära. Ei me alati ei saagi teada, mida nad tegid või tarvitasid seal. Suitsetavad praktiliselt kõik seal."

Mupo töötajad hindavad, et noored on varasemaga võrreldes omavahelistes suhetes agressiivsemaks muutunud, narkootikume tehakse rohkem. Kuna mupo huviorbiidis on eeskätt linna heakord, torkavad neile silma mahavisatud hamburgeripaberid, tühi taara ja ohtrad süljelärakad.

"Rohkem on arveteklaarimisi: kes kellelt raha võtab, kes kellele näkku sülitab, kes keda kiusab," loetles noortega igapäevast tööd tegev inspektor.

Noored kogunevad aasta läbi, ent suuremaks läksid kambad alates maikuust, kui ilmad soojemaks läksid. Suve jooksul on kambad suuremaks kasvanud.

Nüüd, mil kooliaasta alguseni on jäänud paar nädalat, on oodata kampade paisumist, mil ühiselt tahetakse suvevaheajast veel viimast võtta. Just selle ennetamiseks otsustatigi kaasata ka eraturvafirma.

Küll aga pole arvata, et kambad kooli algusega laguneksid. Ilmade jahenedes liigutakse lihtsalt siseruumidesse, peamiselt kaubanduskeskustesse. Ka kaubanduskeskused on selleks valmistunud - politsei soovitusel on näiteks vähendatud pinkide arvu, et noortel oleks vähem kohti, kus end sisse seada.

Politsei hindab olukorda rahulikumaks

PPA Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit tõdes, et noori koguneb parkides varasemast küll rohkem, kuid sellega, et nende käitumine aastatega probleemsemaks oleks muutunud, ta ei nõustu.

"Süütegude koha pealt on avalik kord kordades-kordades parem. Seda kinnitab ka statistika," ütles ta. "Meie vaatame avalikku korda: peksmised, kaklused, süüteod, alkoholi ja tubaka tarvimine. Meie saame öelda, et need on tugevasti languses. Mupo vaatab nähtavasti heakorra põhjal - mahasülitamised parkides ja prügi maha jätmine -, sellega võib-olla saab isegi nõustuda."

Politsei statistikasse on viimase kahe kuuga jõudnud kaks tõsisemat intsidenti, mil noortekampades tekkinud tüli käigus on tekkinud kehavigastusi.

"Kaks aastat tagasi toimusid massipeksmised, kaklused, koguneti süüdimatult, tülitati kõrvalisi isikuid, inimesed ei tundnud end parkides turvaliselt. Sel aastal pole seda täheldanud," ütles Saarniit. "Ei saa öelda, et üldse korrarikkumisi pole, aga seis on praegu kordades-kordades-kordades parem kui kaks aastat tagasi."

Näiteks on politseil spetsiaalsed jalgsipatrullid, kes liiguvad kokkulepitud parkides kindlatel kellaaegadel. Kui veel möödunud aastal oli vajadus patrulle igal ajahetkel liikumas hoida, siis tänavu pole nii tihedaks jälgimiseks enam vajadust ja piirdutakse pigem õhtuste aegadega.

Saarniit ei näe noortekogunemistes kui sellistes otsest probleemi. "Politsei ei saa noori linnapildist ära kaotada, nende kogunemine ei ole linnapildis keelatud. Tammsaare parki tõepoolst kogunevad noored. Aga kui nad end kultuurselt üleval peavad, pole meil selle vastu midagi, kui nad ei häiri meie elanike ja külastajate turvalisust. Ikka tabame aeg-ajalt noori, kes on napsutanud, suitsetanud, narkootikume teinud. Avalikku lausjoomist pole täheldanud. Linnakodanikud annavad kohe teada ka, patrullid siis ka lähevad."

Saarniit ütles, et turvakaamerate tõttu on olukord pigem paremaks muutnud - politsei saab kiiresti reageerida, kui näeb, et keegi pargis näiteks kanepit teeb. Noored vahetavad oma asukohti sageli, seetõttu pole ka patrullide püsivalt kusagile panemisel mõtet - siis lähevad noored lihtsalt järgmisesse kohta, sest chatis (vestlusrakenduses - toim) on seda lihtne kokku leppida.

"Aga noored on hästi mobiilsed," tõdes Saarniit.

Viimane tähendab politsei jaoks seda, et noored levitavad internetivestlustes ka infot, kus politseipatrulli on nähtud. Siis teatakse neist paigust hoiduda või vajadusel kiiresti laiali valguda.

Koostöö eri asutuste vahel on tugevnenud, see on aidanud probleeme ohjeldada. Näiteks Viru tänava McDonald's, mis varem oli hädas seal kogunevate noortega, on politsei nõustamise toel ellu viidud turvasüsteemi muudatuste toel probleemist jagu saanud.

Loovad karistused

Avalikku korda rikkuvaid noori ei tõtta seaduse rangusega karistama ei mupo ega ka politsei. Sel poleks lihtsalt mõtet. Pigem püütakse noorte käitumist mõjutada, neid oma tegude üle järele mõtlema ja harjumusi muutma panna.

Kui mõni alaealine suitsetamisega vahele jääb, annab mupo inspektor esmalt noorele endale võimaluse sellest oma vanematele teada anda. Järgmisel päeval tehakse vanematele kontrollkõne: kas vanem on juhtunust teadlik. Kui ei ole, küsitakse noorelt üle, miks ta ise ära ei rääkinud.

Kui vanemad on juba kursis, aga olukorrad korduvad, rakendavad politsei ja mupo juba järgmisi meetmeid: noortel lastakse meisterdada suitsetamisvastaseid plakateid, neid saadetakse tervishoiumuuseumisse tutvuma, mida tubakas, narkootikumid ja alkohol organismiga teevad, lastakse kirjutada esseesid meelemürkide kahjulikkusest organismile.

"Noored tahavad lihtsalt suhelda ja rääkida. Nad tahavad väga palju tähelepanu saada. Kes ära ei jookse, on nõus rääkima," kirjeldas ka mupo noorsootöö vaneminspektor. "Isegi kui noor ei ole mingit seadust rikkunud, oleme nendega niisama vestelnud. Elulistel teemadel, mitte suitsetamisest. Paljud noored on asjalikud ja räägivad huvitavat juttu. Nad ei ole pahad, paljud jõuavad kaugele elus."

Alati aga heaga lähenemine ei aita. Kui muud üle ei jää, tuleb vastu võtta otsus pidevalt avalikule korrale ja kaasinimeste puutumatusele vilistav noor erikooli saata.

"See pole ka kurjast, vaid meede, kuidas saab teda mõjutada, kui sisuliselt on tema areng praeguses keskkonnas seisma jäänud: koolikohustust ei täida, on vägivaldne, hakkab vanematele vastu," põhjendas Saarniit.

Mõni kasvab teismeea lollustest välja ja keskendub 18-aastaselt juba gümnaasiumi lõpetamisele, teised aga jätkavad noortekampades veel üle 20-aastaseltki. Nii mõnigi neist kujuneb kambajuhiks.

Nii mupo kui politsei tõdevad, et noorte taust on väga kirju. On nii neid, kel on kodus raske olukord, kelle käekäigust eriti ei peeta, on lastekodulapsi, kel polegi peret, ent on ka väga eeskujulikest peredest pärit noori, kellega vanemad mingil põhjusel üldse hakkama ei saa.

"Just üks noorsoopolitseinik ütles, et räägib ühe lapsevanemaga igapäevaselt, mida teha, annab nõu. Vanematel on kiire elutempo, vanemad ei tulegi noortega toime. Ka see pere pole probleemne, täiesti korralik pere, aga kuidagi on see laps kampadest mõjutatud olnud. Oma tõuke annab, kuhu seltskonda ta satub," selgitas Saarniit.

Taustalt erinevatest noortest koosnevad kambad kujunevad sotsiaalmeedias, kus teismelistel on spetsiaalsed grupid, kus omavahel lävitakse.

Kaks aastat tagasi käisid parkides kogunemas ka korralikud spordipoisid-tüdrukud, kes pärast trenni seal aega veetsid, tõi Saarniit näiteks.

Saarniit hindas, et kui ära õnnestub päästa juba kümme protsenti halba kampa sattunutest, on väga suur töö tehtud.

"Kerge pole neid harjumustest lahti tõmmata, kui kodu ka ei toeta. Kui on kodu on taga, on kergem," kinnitas ta.

"Me igal aastal kaardistame neid kampu. Eelmisel aastal, kui otsisime vanematega kontakti, kutsusime neid ümarlauale. 45 vanemast vast 4 tuli kohale. Millest vanemad huvituvad?" küsis Saarniit retooriliselt ja tõi näite kohatud suhtumisest: ""Las parem hängib linnas, siis ta vähemalt ei too sõpru koju, nad ei lõhu siin midagi ära." Meie neid kasvatada kindlasti ei suuda, saame vaid suunata paremale teele."

Mupo töötajad ütlevad, et nende kogemusel on lapsevanemad valdavalt tänulikud, kui nad nendega laste probleemidest vestlevad. "Paljud lapsevanemad saavad meilt teada, et nende laps suitsetas."

Saarniit näeb probleemi igavuses - noortel pole linnas lihtsalt midagi sihipärast teha. Linnaosad ja noortekeskused näevad küll vaeva, et neile sobivaid ja tasuta lahendusi välja mõelda - korraldatakse kohtumisi sportlastega, tehakse treeningrühmi -, ent arenguruumi veel on.

"Miks meil ei võiks parkides olla näiteks tasuta filmide näitamine nagu mujal maailmas?" küsis Saarniit ja tõi eeskujuks Austria ja Horvaatia, kes on selliseid lahendusi käima lükanud. "Noored on seal kampades küll, aga vaatavad koos filmi jms."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: