Riik tahab ise hakata meretuuleparkide hoonestuslube taotlema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Meretuulepark. Foto on illustratiivne.
Meretuulepark. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: European Wind Energy Association/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Riik soovib endale õigust ise meretuuleparkide arendamiseks hoonestuslubasid taotleda. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas usub, et kui kogu hoonestusloa protsess on riigi juhtida, väldib see ohtu, et ettevõtted suured merealad igaks juhuks ära broneerivad, ehkki ehitada nad sinna ei jõua.

Kui ettevõte soovib merre tuuleparki rajada, tuleb tal esmalt esitada hoonestusloa taotlus. Taotlus ei taga sugugi loa saamist, enne tuleb koostada keskkonnamõjude hindamine, pidada läbirääkimisi kohalike elanike, omavalitsuste ja riigiasutustega. Veel enam, isegi menetluse alustamist kaalutakse reeglina pikalt.

Nüüd soovib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium mängureegleid muuta. Neljapäeval kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi võiks merealal hoonestusluba taotleda ka riigiasutus. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas selgitas, et riik võiks protsessi kuni loa väljakirjutamiseni enda kontrolli alla saada.

"Täna on olukord selline, kus meretuuleparkide aladele esitatakse küll massiliselt hoonestusloa taotlusi ettevõtete poolt, aga meil ei ole ülevaadet sellest, kas need taotlused on kõik kaetud sellega, et need ettevõtted on valmis seal arendama või broneeritakse neid maa-alasid igaks juhuks, et tulevikus seda võimalust edasi müüa või teha nendega midagi muud," rääkis Aas.

Eestisse meretuulepargi rajamiseks on taotlusi esitanud seitse ettevõtet. Viimati tegi seda energiakontsern Utilitas, et ehitada Liivi lahte neli ja Saaremaa läänerannikule kaks tuuleparki koguvõimsusega 7800 megavatti. Võrdluseks, Auvere elektrijaama võimsus on 300 megavatti.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv ei oska ministeeriumi plaani veel heaks kiita ega pahaks panna. Küll aga tõdeb ta, et riigi soov tekitab omajagu küsimusi.

"Nüüd, kui riik hakkab ise arendajaks, siis eks ta ole lihtsalt väga palju segadust tekitav. See õiguslik alus ka, et millisesse seisu jäävad need teised arendajad, kes on oma protsessidega tänaseks juba alustanud," ütles Talv.

"Kindlasti ei ole eesmärk see, et me nende käest selle tegevuse ära võtame. Kui on aktiivne tegevus, siis loomulikult on siin võimalus ka erasektoril," vastas seepeale Taavi Aas.

Ühtlasi kinnitas Aas, et paralleelselt riigiga võivad hoonestusloa taotlusi esitada ka ettevõtted. Eelnõus on kirjas, et kui riigiasutus on hoonestusloa saamiseks taotluse esitanud, siis samale alale eraettevõte enam taotlust esitada ei saa. Aga sellele alale, kus ette jõudis erafirma, võib oma taotluse esitada ka riigiasutus. Sellisel juhul hinnatakse taotlusi võrdsetel alustel, kusjuures punkte jagatakse näiteks selle järgi, kas taotlejal on raha meretuulepark päriselt valmis ehitada.

"See eesmärk ongi selles, et neid taotlusi ei esitataks nii-öelda igaks juhuks, ehk ei broneeritaks ära mingit mereala ja siis sellele tegevust ei järgne. Tähtis on see, et protsess kindlasti edasi liiguks," lisas Aas.

Kui menetlus on läbi ja riigiasutusel tuulepargi rajamiseks hoonestusluba käes, pannakse luba oksjonile. Kes oksjoni võidab, saab kohe tuulikute püstitamiseks ehitusloa taotleda. Niisiis usub Taavi Aas, et seadusemuudatuse abil võiks kosuda ka riigieelarve. Terje Talv ütles, et Eestis plaanitud korralduses pole iseenesest midagi erakordset.

"On ka neid riike, kus riik arendabki alad välja ja paneb need oksjonile, nii et alates meretuulepargi püstitamisest on see siis arendaja ala. On ka teistpidi, kus arendajad arendavad. Aga on ka võimalusi, kus arendajad arendavad, aga riik aitab hüvitada seda liitusmistasu, mis teeb selle projekti hästi kalliks. Ma arvan, et Eesti riigil on nüüd võimalus need asjad selgeks mõelda," rääkis Talv.

"Küll aga ütlen, et on hästi tore, et me oleme lõpuks nende projektidega edasi läinud, et meil hakkavad need meretuulepargid kuskilt ka reaalselt tulema."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: