Venemaa mereväeõppused muutsid augustis Läänemere äärsed riigid valvsaks
Venemaa on jätkanud sõjaväeõppusi koroonakriisi ajal plaanipäraselt. Augustis toimusid Läänemerel Balti Sõjalaevastiku õppused, mis polnud küll väga suuremahulised, kuid nende käigus harjutati meredessanti, mis muutis valvsaks Läänemere äärsed riigid.
Juulis tähistas Venemaa laevastik Peterburis paraadiga oma aastapäeva. Augustis toimus mereväeõppus Lääne meres, mille käigus harjutati meredessanti Suursaarele. Selleks kasutas Vene laevastik dessantlaevu, mis tulid kohale Kaliningradist.
"Kõige murettekitavam on see, et Venemaa kasutab õppustes kolme suurt dessantlaeva, mis on suutelised ühe pataljoni viima ükskõik kuhu venelased soovivad seda maha panna," rääkis kaitseminister Jüri Luik.
Näiteks Rootsi saatis vastureaktsioonina oma merejõud Gotlandile ning tõstis selleks ajaks lahinguvalmiduse astet.
"Augusti lõpus loomulikult hoiti silma peal Venemaa õppustel. Aga erinevatel põhjustel rootslased otsustasid 24. augustil, et suurendatakse kohalolekut Gotlandil ja tõstetakse oma valmidust ja suurendatakse võimet koguda infot sellest, mis merel toimub," rääkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt.
Luik ütles, et Eestil on plaanis suurendada olukorrateadlikkust Läänemerel – muu hulgas hankida radareid ja täiustada sidesüsteeme.
"Meie lähema aja plaanides on kaks mobiilset merevaatlusradarit, mis hangitakse koostöös USA-ga, sidesüsteemid, mis võimaldavad pidada sidet järelliikuvate NATO laevadega," sõnas ta.
"Ja üks element on ka miinid. Aruteleu selle üle, kas ja kui palju me peaksime hankima meremiine, on praegu käimas," lisas Luik.
Toimetaja: Barbara Oja