Malis algasid tsiviilvõimule ülemineku kõnelused pärast riigipööret ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mali sõjaväehunta esindajad.
Mali sõjaväehunta esindajad. Autor/allikas: SCANPIX / EPA

Mali sõjaväehunta alustas laupäeval kõnelusi opositsiooniga võimu üleandmise üle tsiviilvalitsusele pärast riigipööret.

Eelmisel kuul kukutasid mässulistest sõjaväelased president Ibrahim Boubacar Keita, kes lendas laupäeval ravile Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) mikroinsuldi järel. 

Mali sõjaväeline juhatus on lubanud võimult taanduda pärast üleminekuperioodi. Mali naaberriigid ja endine koloniaalvõim Prantsusmaa on survestanud aga Malit tsiviilvõimu taastama kiiremas korras.

Bamakos toimuvaid kõnelusi juhatab hunta liider Assimi Goita, kuid laupäeval teda kõnelustel ei olnud, ütles üks sõjaväeallikas. 

"Alates 18. augustist kaardistame oma riigile uut ajalugu," ütles hunta tähtsuselt teine juht Malick Diaw kõneluste esimeses voorus. 

Tippkohtumine pidi aset leidma juba eelmisel nädalavahetusel, kuid lükati edasi sõjaväe ja 5. Juuni Liikumise vahel puhkenud tüli tõttu. 

Liikumine juhtis meeleavaldusi, mis eelnesid presidendi kukutamisele. 

Laupäevased kõnelused hõlmasid erakondi, endisi mässulisi, ametiühinguid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja meedia esindajaid. Samas ei viibinud kõnelustel tuareegidest relvarühmituste koalitsiooni Azawadi Liikumiste Koordinatsioonikomitee (CMA) esindajad.

Rahva Riikliku Päästekomitee (CNSP) ehk hunta teatel peetakse paralleelselt kõnelusi Mali regionaalsetes keskustes, mida juhivad kohalikud kubernerid. 

Kõneluste üheks peateemaks on üleminekuperioodi pikkus. 

Algselt tegi hunta ettepaneku, et see kestab kolm aastat ning hiljem kahandati see kahele aastale. 5. Juuni Liikumine on nõudnud 18-24 kuu pikkust üleminekuperioodi. 

Meeleavalduste eskaleerudes korraldasid noored ohvitserid 18. augustil mässu, võttes kinni nii Keïta kui teised juhid ning kuulutades end riigi valitsejateks.

Riigipööre šokeeris nii Mali Lääne-Aafrika naabreid kui ka liitlast Prantsusmaad, suurendades muret ebastabiilsuse osas riigis, mis võitleb niigi islamiäärmuslaste, etnilise vägivalla ja nõrgalt toimiva majandusega.

Malis tapeti kaks Prantsuse sõdurit

Malis hukkus džihadistide vastases operatsioonis Barkhane osalenud kaks Prantsuse sõdurit, kui nende soomustatud sõidukit tabas isetehtud lõhkekeha, teatas laupäeval Prantsuse presidendi kantselei. 

Kolmas sõdur sai viga plahvatuses Tessaliti provintsis, mis asub Mali kirdeosas Kidali regioonis, seisis avalduses. 

President Emmanuel Macron avaldas sõduritele austust ja kutsus üles võimu üleandmisele tsiviilvalitsusele. Prantsuse poliitikud ja kõrged sõjaväelased on väljendanud muret putši mõjude pärast džihadistide vastasele sõjaoperatsioonile Malis ja selle naaberriikides. 

Suured territooriumid Malis ei ole keskvõimu kontrolli all ja mitu aastat kestnud lahingud pole peatanud islamistide ülestõusu, mis on alates 2012. aastast nõudnud tuhandeid inimelusid. 

Prantsusmaa on operatsiooni Barkhane raames saatnud Lääne-Aafrikasse üle 5000 sõduri. 

Prantsuse väejuhatuse sõnul on 2013. aastast alates Sahelis koos viimase intsidendiga hukkunud kokku 45 Prantsuse sõdurit. 

Novembris 2019 hukkus Malis 13 Prantsuse sõdurit, kui kaks helikopterit kokku põrkasid. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: