10. augustil kella kolme paiku päeval teatati "Insightile", et Maardu kütuseterminalis on toimunud leke. Päästeameti esialgsetel andmetel oli välja voolanud umbes 300 tonni diislit.

Jõudsime kohale päästetööde lõpuks ja sisenesime terminali raudtee poolsest sissepääsust, mis on avatud. Hoovis olid mõned suures päästeautod, operatiivkorrapidaja auto ja loomulikult terminali töötajad. Palusime Maardu terminali töötajatel rääkida, mis juhtus, ent meid visati sõna otseses mõttes välja. Terminali töötaja avaldas meie ilmumise üle äärmist rahulolematust ja käskis alluvatel viivitamatult sulgeda värava, millest me sisenesime.

Oleme sunnitud rääkima selle loo ilma terminali kommentaarideta, sest ka hiljem keeldusid Maardu Terminal AS-i esindajad kaamera ette tulemast. Ka ametnikud rääkisid avariist äärmiselt vastumeelselt. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo vastus oli järgmine: "Praegu me alles alustame menetlust – kogume tõendeid, võtame seletusi. Sellises menetluses ei saa avaldada mittelõplikke andmeid, see võib takistada asjaolude väljaselgitamist ja mõjutada lõpptulemust. Millal juurdlus lõpule jõuab, on raske öelda. See on kõik, mida me esialgu öelda saame."

Pärast meie tungivaid palveid andis büroo juhataja Tarmo Tehva siiski kaamera ees intervjuu, ent midagi konkreetsemat lekke asjaolude kohta ei öelnud.

"Insight" püüdis terve nädala avarii kohta teavet saada. Kuivõrd see ei õnnestunud, otsustasime mitte oodata ametnike järel, vaid ise tõendeid koguda. Loogika ütleb, et kui terminalis voolas tõesti maha sadu tonne kütust, pidid sellest maha jääma ka füüsilised jäljed. Kuskil terminal kõrval peab lõhnama kütuse järele, kuskil peavad olema loigud.

Ehkki lekkest oli möödas juba terve nädal, leidsime need jäljed otsekohe. Terminali kõrval oli kanalile pandud üle kümne poomi ehk ujuvtõkke. Poom on pikk ujuvtõke, mis kujult meenutab viinerit. See on täidetud vahtmaterjaliga, mis imeb veepinnal oleva reostuse endasse. Kütusereostuse korral on selliste poomide paigaldamine tavaline asi.

Sellest, kui palju neid oli kanalil 18. augustil, võis järeldada, et avarii kaheksandal päeval oli puhastusseadmeid ikka veel vaja.

Kanal on ühendatud Kroodi ojaga (mis omakorda ühendab Maardu järve ja Muuga lahte – toim.), seepärast suundusime sinna. Terminalist umbes kaks kilomeetrit eemal leidsime oja kaldalt päästjad. Keemiakaitseülikondades päästjad vahetasid määrdunud poome puhaste vastu. Selgus, et pärast avariid olid nad seda iga päev teinud.

Kolmsada tonni oleks tohutu reostus

Vastuseks meie järelepärimisele kinnitati päästeametist, et Maardu diislilekkele kulutati ära kõik Põhja päästekeskuse poomivarud ja kogu päästeameti reservlao varu. Lisaks sellele andis oma poomid päästjatele naaberterminal Liwathon AS.

Kroodi oja ääres kohatud päästjad rääkisid "Insightile", et silma järgi oli maha voolanud vähemalt 300 tonni diislit. Keskkonnainspektsioon eitas seda. "Sündmuskohal nähtud pildi järgi ei tundu visuaalselt, et leke oleks olnud nii suur," ütles keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juht Tarmo Tehva.

Ent "Insight" oletas siiski, et esialgne info vastas tõele. Mida see keskkonnale tähendaks? Palusime sellele küsimusele vastata Tartu ökotoksikoloogil, teaduste doktoril Randel Kreitsbergil. "300-tonnine diislileke on tohutu reostus. Ma ei mäleta, et Eestis oleks lähiminevikus midagi sellist juhtunud," selgitas Kreitsberg.

Kreitsbergi sõnul reostab isegi ühe-kahetonnine leke keskkonna mitmeks kuuks, 300 tonni puhul tuleb rääkida kümnetest aastatest. Lõplikult ei saa reostust likvideerida isegi väga paljude poomide abil.

Kreitsberg demonstreeris meile lihtsa näite varal, miks on diislit veekogust raske eemaldada. "Arvatakse, et naftasaadused ei lahustu vees. Tegelikult nad lahustuvad, aga halvasti. Kui diisel satub vette, moodustab ta selle pinnale kile. Kui ma diisli laiali segan, tekib väikeste mullikestega emulsioon. Selliste pisikeste mullikestena satub diisel kõigisse veekogu organismidesse, isegi neisse, mis elavad põhjas," rääkis Kreitsberg.

Kreitsbergi sõnul imavad poomid ainult selle osa kütusest, mis on veepinnal. Mida mitmekesisem ja keerulisem on ümbritsev keskkond, seda raskem on kütust kätte saada. "Ütleksin isegi, et nii keerulises keskkonnas on seda praktiliselt võimatu kätte saada. Jah, pinnal oleva osa võib kätte saada, kui sellega õigeaegselt tegelema hakata. See on parem kui mitte midagi, ent siingi on omad piirid," märkis Kreitsberg.

Diisel mürgitab elusorganisme

Et diislimürgituse tagajärgi meile ilmekamalt demonstreerida, viis teadlane meid sarnase ojakese äärde Tartu äärelinnas. Kreitsbergi sõnul põevad kalad vähki nagu inimesedki ning kasvajad tekivad just keskkonnas leiduvate võõraste ja mürgiste ainete toimel. Reostus levib ojast kergesti edasi, lõhkudes loodusliku toiduahela kümnete kilomeetrite ulatuses.

"Näiteks surevad reostuse tõttu teod või nastikud, linnud ja väikeloomad aga söövad nad koos mürkidega ära. Ja see kõik levib väga kaugele," jutustas Kreitsberg.

Ent see pole veel kõik. Häda on ka selles, et reostusel on kumulatiivne efekt. Muuga sadama ümber laiuvas tööstustsoonis toimivad looduse isepuhastusmehhanismid väga nõrgalt, sest need on pidevalt üle koormatud. "Oja, mis kannab mürkaineid Muuga lahte, on juba ammu reostunud. Muuga laht on üldse üks enim reostatud kohti Eesti rannikumeres," märkis Kreitsberg.

Kreitsbergi selgitustest mõistame, et Muugal võib diislireostus olla märksa ohtlikum kui näiteks mõnes puhtas Võrumaa piirkonnas.

Kuidas see juhtus?

"Kuidas leke täpselt aset leidis, selle selgitab välja uurimine," öeldi "Insightile" keskkonnainspektsioonist. Ehkki meil pole põhjuste kohta ametlikku otsust, on meil oma versioon sellest, kuidas diisel 10. augustil Maardus välja voolas. Piilusime näitlikkuse huvides sisse ühte tüüpilisse kütusehoidlasse. Kütusemahutid on terminalis ümbritsetud betoonmüüriga. See on niinimetatud kaitsevall, mis on vajalik selleks, et kütus lekke korral välja ei voolaks. Seda võib iseloomustada kui tohutu suurt betoonküna, milles seisavad tünnid.

Ent selline leke siiski toimus. Meie teleloos näete oma silmaga, milline nägi päästjate saabudes välja mahutite ümbrus. Fotol näete midagi, mis meenutab suurt basseini redeli ja sinise veega. See sinine vedelik on diisel. Vedelik ulatub teise trepiastmeni, järelikult on diislikihi paksus umbes 70 sentimeetrit.

Ilmselt voolas diisel välja tööstuskanalisatsiooni äravoolu kaudu. Vallis olev äravooluava meenutab välimuselt ja tööpõhimõttelt dušikabiini äravoolu. Selle põhjas on võre, mille kaudu saab vee välja lasta. Kui valli sisemusse koguneb vihma- või sulamisvesi, avab operaator kraani ja laseb vee kanalisatsiooni. Kui diisel välja voolas, oli kanalisatsioonikraan järelikult lahti.

Käigupealt tõde välja ei selgita

Oja kaldal avaneva pildi põhjal oli selge, et kütust voolas välja palju, ent selle täpset kogust pole siiani teada. Ametnikud ei kinnitanud 300 tonni leket, ent ei kiirusta seda numbrit ka ümber lükkama.

"Ma ei spekuleeriks esialgu numbritega. Me selgitame selle välja uurimise käigus," ütles Tarmo Tehva.

Käivad jutud, et osa kütust võidi tagasi pumbata, ent kui palju tagasi pumbati, on esialgu saladus. Selgus, et lekke suurust ei saa kindlaks teha ka lihtsa lahutustehtega, lahutades mahutis olnud kütusehulgast maha selle kütusehulga, mis jäi järele pärast leket.

Ent on üks huvitav nüanss: kaotsiläinud kütusekogus on täpselt teada maksu- ja tolliametile. Et diisel on aktsiisikaup, tuleb maksuametit teavitada osa kauba kadumisest. Maksuametist vastati, et ei saa lekke mahtu öelda – see ei ole avalik teave.

Keskkonnakatastroofid toimuvad nii või teisiti. Ent kui 2013. aastal voolas Peipsi järve 200 liitrit kütust, oli kogu teave saadaval juba järgmisel päeval. Nüüd on avariist möödas terve kuu, ent keegi ei avalikusta lekke põhjuseid ega kahju suurust. Keegi ei oska öelda sedagi, millel hakkab diislit loodusesse valanud terminal tekitatud kahju hüvitama.

Maardu Terminal AS-i selgitus

Pärast ETV+ "Insighti" loo tõlkimist ja avaldamist ERR-i portaalis saatis Maardu Terminal AS-i juhatuse Toomas Randaru ERR-ile täpsustuse, mille avaldame alljärgnevalt.

"Oma loos olete korduvalt viidanud, et Maardu Terminal AS on keeldunud info andmisest loo tegijale alates juhtumist kuni tänase päevani. Juhime tähelepanu, et saatsime antud juhtumi osas välja pressiteate, sh infopäringule Anastasiya Tido e-kirjale aadressil [email protected] 11. augustil 2020 kell 12:09.

Samuti rõhutate oma loos, et tegu oli salapärase lekkega, mida püütakse varjata. Juhime tähelepanu, et koheselt pärast lekke avastamist käivitasime nõuetest tuleneva tegevuse, mille käigus teavitasime tekkinud juhtumist, lekkinud produktist ja oletatavast kogusest nii keskkonnainspektsiooni, päästeametit, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametit ning kohalikku omavalitsust.

Edastatud pressiteade oli järgmine:

10. augustil 2020 toimus Maardu Terminal AS-s aadressiga Lao tn 29 Maardu diislikütuse vastuvõtul leke mahutist ohutusvanni.

Lekke avastamisel käivitas terminali meeskond hädaolukorra lahendamise plaani, mille kohaselt teavitati juhtunust Keskkonnainspektsiooni, Päästeametit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ning kohalikku omavalitsust. Samaaegselt alustati ohutusvannist kütuse pumpamist mahutisse.

Väliskeskkonda sattunud reostuse ulatuse fikseeris kohale tulnud Keskkonnainspektsioon ja koostöös Päästeametiga lokaliseeriti reostuse ala poomidega.

Käesolevaks hetkeks kokku kogutud orienteeruvalt 800 liitrit diislikütust. Edasist lekke ohtu väliskeskkonda ei ole.

Tegemist on sisemaa terminaliga mis asub merest ca 7 km kaugusel ja otsene leke merre ei ole võimalik.

Lekke põhjuseks oli inimlik eksitus, mille tulemusena suunati kütus vastuvõtmisel samal hetkel hoolduses olevasse avatud mahutisse.

Maardu Terminal AS teeb igakülgset koostööd asjasse puutuvate ametiasutustega kõigi põhjuste selgitamiseks ja järelmite tegemiseks."