Ministrite poliitiliste nõunike huvide deklaratsioonid võivad saada avalikuks
Justiitsministeeriumi koostatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette, et ka ministrite poliitilised nõunikud peaksid edaspidi esitama huvide deklaratsiooni. Sama eelnõu päästaks aga julgeolekuasutuste juhid deklaratsiooni avalikustamisest.
Ministeerium toob eelnõu seletuskirjas välja, et deklaratsiooni esindajate ringi laiendamise kohustus tuleneb Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaselt ühenduselt GRECO. Selle järgi peaks avalikke huvide deklaratsioone esitama edaspidi peaministri või mõne muu ministri poliitilised nõunikud, kes täidavad abistavaid või nõustavaid ülesandeid.
Nimekirjast jäävad välja aga julgeolekuasutuste juhid, sest nad tegelevad riigisaladustega ning ligipääsu nende andmetele tuleks piirata. Seega oleks need andmed edaspidi ainult asutusesiseseks kasutamiseks.
Uue seaduse järgi ei peaks oma deklaratsiooni esitama näiteks kaitsepolitsei ja välisluureameti peadirektor.
"Julgeolekuasutuste juhtide sissetulekud ei ole avalikud ka näiteks Soomes, Poolas, Lätis ja Saksamaal. Leedus on seevastu julgeolekuasutuse juhi huvide deklaratsioon avalik," on seletuskirjas välja toodud.
Muudatus mõjutaks 40 nõunikku
Iga poliitiline nõunik peaks uue plaani järgi korra aastas deklaratsiooni esitama hakkama. Kokku on erinevaid poliitnõunikke ministeeriumite peale umbes 40.
"Eelnõukohase seaduse jõustumisega suureneb riigihalduse läbipaistvus ning vastutavus (accountability), samal ajal ei kaasne muid olulisi mõjusid. Arvestades, et eelnõu on osaliselt tingitud Euroopa Nõukogu GRECO soovitustest, on eelnõukohasel seadusel mõju Eesti koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega (soovituste täitmist hinnatakse)," seisab seletuskirjas.
Praegu esitavad nõunikest oma huvide deklaratsioone vaid peaministri nõunikud, büroojuht ja abi.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve