Enn Eesmaa: mis sobiks strateegia taktikaks? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Enn Eesmaa
Enn Eesmaa Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Aasia strateegia puhul oleks raske loota kõikehõlmavat tulemust, mis vastaks enamikule küsimustest, näitaks selgeid teid Eestile soodsaiks arenguteks ääretus Aasias. Samal ajal vajab Eesti Aasia strateegiat, mis arvestaks võimalikult paljude ühiskonnagruppide vajadustega, kirjutab Enn Eesmaa.

Uusi ülesandeid seades tuleb alati kasuks otsida vastust küsimusele – kas plaanitava teostamine ka jõukohane on? Toetades ja edasi arendades Tartu Ülikooli Aasia keskuse ettepanekut koostada Eestile Aasia strateegia kuni aastani 2035 tabad end koheselt mõttelt, et kas suudame haarata haaramatut. Millist taktikat kasutada strateegia koostamisel?

Aasia kui sajandi domineerija

Aasia on ju maailmajagu, mis võtab enda alla suurema osa Euraasiast. Aasia esialgne sõnatähendus viitas päikesetõusule, siit pole kaugel ka hommikumaa mõiste. Aasia geograafilise piiritlemisega tegelesid juba antiigirahvad. Aasia piire võis toona otsida ja leida tänast Kuthaisi linna embava Rioni jõe, teistel andmetel aga hoopis Doni kallastelt.

Strateegia vajaduses ei kahtle keegi, seda rohkem, et üldise arusaama kohaselt elab inimkond praegu ja veel 80 aastat Aasia sajandil. Kindlasti tuleb vastata küsimusele, kas tegeleme pelgalt Hiinaga, või näeme Aasiat laiemalt. Olen kindlalt pooldamas teist lähenemist, kuigi Hiina teemad on kindlasti prevaleerivad.

Riigikogus tegutseb 11 parlamendirühma suhtluseks Aasia riikidega, meie esindajad on töövisiite teinud paljudesse Aasia riikidesse, väliskomisjon pole siin erandiks. Ühelt viimaselt tööreisilt tagasi tulles soovitasime välisministeeriumil aktiivselt tegeleda saatkondade avamisega Singapuris ja Korea Vabariigis. Täna oleme selle protsessi finišis.

Aasia strateegia puhul oleks raske loota kõikehõlmavat tulemust, mis vastaks enamikule küsimustest, näitaks selgeid teid Eestile soodsaiks arenguteks ääretus Aasias. Samal ajal vajab Eesti Aasia strateegiat, mis arvestaks võimalikult paljude ühiskonnagruppide vajadustega.

Riigikogu väliskomisjon koostas juba üle-eelmise koosseisu ajal Aasia raporti, mille pealkirjastasime tagasihoidlik-realistlikult "Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025". Kuigi mainitud aastaarvuni on veel mitu sügist on juba nüüd selge, et maailm, Aasia riigid kaasa arvatud on arenenud kiiremini me toonasest mõttelennust.

Samas on lisaks globaalarenguile ka meie riigi võimekus ja vajadused praegu teised, kui aastal 2012. Siis keskendusime peamiselt Aasiat puudutavate arengute kirjeldamisele, mis nii toona, kui praegugi on väga tähtis. Eestil pole põhjust uhkustada Aasiat põhjalikult tundvate ekspertide arvukuse pärast, isegi Hiina spetsialiste meil napib.

Loomulikult oli kaheksa aasta eest üsna keeruline pakkuda põhjalikku visiooni, tegevuskava ning missiooni seatud eesmärkide saavutamiseks. Vajaka jäi erinevate ametkondade koondamisest Aasia teemalistele probleemidele, mis on aga eelduseks võimaluste leidmisel ja lahenduste pakkumisel.

Eestil on aeg kaardistada uued suunad ja väljakutsed

Nüüd on meil kasutada hoopis rohkem mitmekülgseid rahvusvahelisi materjale, mis meie strateegia koostamist hõlbustavad. Alles mullu avaldati Euroopa Komisjoni strateegiadokument, mis laialdaselt analüüsis Euroliidu võimalusi koostööks Hiinaga. Oluliseks lõpplahenduse osaks peakski olema Eesti tegevuskava koostamine koostööks Aasia riikidega.

Eesti välisministeeriumis on valminud ametkondlikud juhised Hiinaga suhtlemiseks. Meie saatkond Pekingis on tegusalt aktiivne. Väliskomisjon kasutab sageli võimalust suhelda virtuaalvahendusel teeneka Eesti suursaadiku Andres Ungaga. Kontakte arendame teistegi saadikutega Aasia riikides.

Novembri keskel kutsusime riigikogu konverentsisaali ligi poolsada inimest, kes esindasid parlamendifraktsioone, mitmeid ministeeriume, me kõrgkoole, ametkondi ja valitsuseväliseid organisatsioone arutamaks ja otsustamaks, kas, kuidas ja millal Eestile Aasia strateegiat koostada. Mõtet on toetanud nii peaminister kui ka välisminister.

Kõik asjast huvitatud tõdesid, et senisest selgemaid põhimõtteid suhetes Aasia riikidega on vaja hariduses, teaduses, majanduses, kultuuri ning paljudes teisteski valdkondades. Eraldi võimalusi, kuid ka probleeme tekitavad poliitilised suhted ja suhtumised Aasia riikide esindajatega.

Siin tuleb meil kokku puutuda ja Eestile soodsalt lahendada alatiselt meie tegevusi suunav ning paraku raskelt saavutatav balanss pragmaatika ja põhimõttekindluse vahel. Sel teemal võiks pelgalt Hiina näiteil kirjutada pikki artikleid alates Huaweist kuni Hiina saatkonna aktiivse ja sihipärase tegevusega Eestis.

Loomulikult ei eelda meist keegi, et sündimas on põhjapanevalt lõplik Aasia teemaline analüüs, vastupidi, seda tööd tahame vajadusel täiendada, uusi võimalusi nähes värskeid lahendusi otsida ja heal juhul ka pakkuda.

Riigikogu väliskomisjon pakub strateegia koostajaile kohtumispaika ja platvormi ning on juba alustanud Aasia teemade analüüsi me komisjoni istungeil. Kindlasti püüame silmas pidada viis sajandit enne Kristust elanud Konfutsiuse hoiatust:

"päev otsa istuvad koos
jutt ei ole kohane
lobisevad tühjast tähjast
tõesti raske juhtum."

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: