Kai Kreos: kriis tõi kaasa ettevõtete Aasia-suunalise huvi kasvu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kai Kreos
Kai Kreos Autor/allikas: EAS

Kui aasta algul levis paljudes ringkondades arvamus, et peamine Eesti eksportööride tähelepanu läheb sel aastal reisipiirangute ja tarneraskuste tõttu just lähiturgude suunas, siis tegelikult huvi kaugete turgude ja eelkõige Aasia suunas hoopis kasvas, kirjutab Kai Kreos.

Kui koroonaviiruse kriis jaanuaris alguse sai ja üle maailma reisipiiranguid tekitas, oli keeruline ette kujutada, kuidas jätkub eksport kaugete turgude ja eelkõige Aasia suunas. Just isiklik kontakt ja usaldus on seal hea ärikoostöö aluseks.

Mõned kuud hiljem on paljud ettevõtted olukorraga kohandunud ning hoolimata piirangutest ja kriisist on esimene poolaasta näidanud ettevõtete Aasia-suunalise huvi kasvu ning toonud kaasa ka mitmed edulood, mis võiksid ka teisi Eesti ettevõtteid Aasia suunas vaatama innustada.

Aasia turud pakuvad kriisiolukorras võimalusi eksporti tasakaalustada

Kui jaanuaris loodeti nii Eestis kui ka mujal maailmas, et koroonaviiruse levik jääb tagasihoidlikuks ning viiruse majanduslik mõju piirdub Aasia riikidega, siis tegelikkuses hakkas viirusest tingitud kriis Eesti ettevõtete Aasia-suunalisi pingutusi häirima juba aasta algul.

Ettevõtete visiidid lükkusid edasi ja messid jäeti ära. Siiski säilis lootus, et reisimine muutub mõne kuu pärast jälle võimalikuks ning jätkati koostöö arendamise ja visiitide planeerimisega. Märtsikuuks oli aga selge, et tänavune aasta tuleb keeruline ning nii ettevõtted kui ka riiklikud tugistruktuurid peavad leidma uusi võimalusi, kuidas ekspordisuunalisi tegevusi jätkata ja seda mitte vaid Euroopa turgude suunas, millest me suuresti sõltume.

Nimelt on Eesti eksport juba aastaid toetunud just lähiriikidesse eksportimisele (85% Eesti koguekspordist suundub Euroopasse) ja kauged turud moodustavad koguekspordist vaid väikese osa (15%).

Kriisiolukorras tuli eksporditurgude tasakaalustamise olulisus aga veelgi enam esile, sest olukorras, kus mõned riigid said kriisist tugevamalt lüüa kui teised, jäid mitmed eksportöörid hätta raskelt pihta saanud Euroopa turgude kompenseerimisega.

Kui Eesti kogueksport langes 2020. aasta esimesel poolaastal võrreldes eelmise aastaga 8,7 protsenti, siis mitmed Eesti peamised turud kannatasid rängimalt – Saksamaa -10%, Läti -11%. Aasia suunal nägime mõnel pool küll mõõdukat langust (Jaapan -4%), kuid samal ajal ka üllatuslikku kasvu India ja Hiina suunal, kus ekspordinumbrid kasvasid vastavalt 66 ja 17 protsenti, demonstreerides nende turgude suurt potentsiaali Eesti eksportööridele ka praeguses olukorras.

Kriis tõi kaasa ettevõtete Aasia-suunalise huvi kasvu

Seega, kui aasta algul levis paljudes ringkondades arvamus, et peamine Eesti eksportööride tähelepanu läheb sel aastal reisipiirangute ja tarneraskuste tõttu just lähiturgude suunas, siis nii ekspordinumbrid kui ka EAS-i Aasia keskuse kokkupuuted Eesti ettevõtetega näitasid vastupidiselt hoopis huvi kasvu kaugete turgude ja eelkõige Aasia suunas.

Nimelt suurenes EAS-i Aasia keskuse teenindatud ettevõtete hulk 2020. aasta esimesel poolaastal võrreldes eelmise aastaga 45 protsenti, mis tähendab, et osutasime poole aasta jooksul enda ekspertidega üle 360 Aasia suunalise nõustamisteenuse, millele lisaks osales Aasia-suunalistel veebiseminaridel omakorda umbes 350 ettevõtet.

Kui paljudel juhtudel oli tegemist ettevõtetega, kes on Aasia suunal tegutsenud juba mõnda aega ning esmased kontaktid juba olemas, siis leidus palju neidki, kes Aasia suunas alles esimesi samme teevad. Sektorite osas leidus Aasia turgudest huvitatud ettevõtteid nii toidu-joogi valdkonnas, -IT ja logistikasektoris kui ka disaini ja tarbekaupade vallas.

Kõige suuremaid edusamme näitasid seejuures kriisi jooksul toidu-joogi ettevõtted ja turbaettevõtted, millest viimased kahekordistasid enda Hiina-suunalise ekspordi. Märkimisväärseid edusamme tehti ka tehnoloogia ja disainivaldkonnas.

Küsimuste osas varieerusid päringud sellest, kuidas olemasolevate partneritega uues olukorras edasi minna ja ühendust hoida kuni uute koostöövõimaluste leidmiseni, et kompenseerida raskusi muudel turgudel. Lisaks tuli abi osutada ka impordipäringutega, mis olid suuresti seotud Eesti maskide tootmise võimekuse suurendamisega.

Eelisseisus on ettevõtted, kel Aasias juba jalg ukse vahel

Hoolimata ettevõtete suurest huvist Aasia vastu, on tegemist olnud väga harjumuspäratu olukorraga, kus paljud seni õpitud põhimõtted ei kehti. Kui üldiselt julgustame ettevõtteid Aasiasse ise kohale minema, et kontakte luua ja isiklikke suhteid arendada, siis praeguses maailmas on see pea võimatu ning kogu suhtlus on liikunud online-kanalitesse.

Senine kogemus on näidanud, et uute kontaktide loomine Aasias on virtuaalselt äärmiselt raske. Seega on kriisiolukorras paremas seisus need ettevõtted, millel esmased kontaktid juba eelnevalt loodud ning baas edasiseks koostööks olemas.

Just seetõttu tulid sellises muutunud keskkonnas hästi toime meie toidu ja joogi tootjad, kes on viimastel aastatel jõudsalt EAS-i ja riigi toel Aasia turgudega tutvust teinud. Suurima arenguhüppe tegi ehk Haage Vesi, mis suutis hoolimata reisipiirangutest realiseerida eelmisel aastal loodud kontaktid Hiinas paljulubavaks lepinguks, mille kohaselt alustatakse Eesti pudelivee Hiina eksportimisega juba sel suvel. Lisaks jätkas Hiina-suunalist jõudsat eksporti ePiim.

Ajal, mil koroonaviirusest tingitud toiduregulatsioonid on veelgi karmistunud, paistis silma Salvest, mis suutis kriisi kestel teele panna esimese konteineri beebitoitu ja smuutisid. See on toidu turvalisuse seisukohast üks tundlikumaid tootekategooriaid Hiinas.

Edusammude tegemiseks on vaja adapteeruda muutunud olukorraga

Seega on kriisiolukorras peamisteks märksõnadeks adapteerumine ja järjepidev suhtlus. Eelmistel aastatel loodud kontaktid vajavad hoidmist. Isegi olukorras, kus tehingud ei liigu edasi tarneraskuste või muude keeruliste asjaolude tõttu, tuleb  jätkata suhtlemist, hoida isiklikku kontakti ja luua usalduslikku suhet. Neil, kel veel kontakte Aasia suunas pole, on kindlasti ees raskem ülesanne, aga kindlasti mitte ületamatu.

Kuigi Aasia suunal säilitavad tõenäoliselt oma olulisuse ka tulevikus füüsilised messid, visiidid ning koostööpartnerite külastamine, siis on EAS-i ja riigi toel võimalik kontakte luua ka kohe ja praegu. Hoolimata reisipiirangutest ja ebaselgest tulevikust soovitame ettevõtetel Aasia suunas vaadata, vajalikku eeltööd teha ning enda varbad vette kasta, et üles ehitada tasakaalustatud ekspordiportfoolio, mis loob turvatunde ka tulevaste kriiside ajaks.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: