USA-Hiina suhete paranemist ei ole oodata ka Bideni presidendiks saades ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Meeleavaldaja Hiina konsulaadi ees Houstonis.
Meeleavaldaja Hiina konsulaadi ees Houstonis. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Ükskõik, kas USA presidendivalimised võidab senine riigipea Donald Trump või demokraatide kandidaat Joe Biden, ei tasu oodata suurt muutust Washingtoni karmistunud suhtumises Hiinasse, kirjutab ajaleht The Wall Street Journal.

President Trump on oma nelja-aastase ametiaja jooksul muutnud Ameerika Ühendriikide senist, aastakümneid kestnud poliitikat Hiina suhtes, mis laias laastus soodustas kahe majandushiiglase tihedamaid sidemeid. Käsitledes Hiinat kui üha tugevnevat ja sageli ebaausat võistlejat, on Trumpi administratsioon kehtestanud tollitariifid kahele kolmandikule Hiinast imporditavale kaubale, astunud samme Hiina investeeringute ohjeldamiseks USA-s ning survestanud oma liitlasi hoiduma Hiina tehnoloogiast.

Samas ütlevad ka Bideni nõunikud, et nad jagavad Trumpi administratsiooni hinnangut Hiinale kui häirivale konkurendile. See annab alust arvata, et isegi kui Valge Maja peremees jaanuaris vahetub, jäävad pinged USA ja Hiina vahel püsima, tõdeb The Wall Street Journal oma pikemas käsitluses.

USA president Donald Trump ja Hiina president Xi Jinping. eelmise aasta juunis G20 kohtumise ajal Autor/allikas: SCANPIX / SIPA

Jätkuv hõõrdumine kahe maailma suurima majandusjõu vahel toob aga kaasa muutusi ka globaalses ettevõtluses, kuna hargmaised kompaniid peavad olema sunnitud muutma oma tarneahelaid ja tehnoloogilisi süsteeme. Samuti sunnivad kahe suurjõu vahelised erimeelsuses teisi riike valima, kumba poolt nad toetavad.

"Ma arvan, et Demokraatliku partei sees on lai mõistmine, et Trumpil on suuresti õigus olnud, kui ta on kirjeldanud Hiina kiskjalikku käitumist," ütles Bideni tähtis kampaanianõunik Kurt Campbell, kes tegutses president Barack Obama ajal välisministeeriumis Aasia küsimustega.

Bideni nõunikud ütlevad, et nad laiendaksid USA valitsuse toetatud poliitikat edendada strtateegiliselt olulisi kõrgtehnoloogia sektoreid nagu tehisintellekt, kvantarvutid ja viienda põlvkonna (5G) sidetehnoloogiad. See peaks kärpima Hiina majanduslikku võimu ja mõju ning vähendama USA sõltuvust Hiina toodangust.

Samuti võivad jääda ka Bideni ajal paika Trumpi kehtestatud kaubandustariifid Hiinale. Ehkki Biden on kritiseerinud Trumpi algatatud kaubandussõda kui ennast kahjustavat tegevust, on ta keeldunud oma valimiskampaania ajal lubamast tollimaksude kaotamist, öeldes ainult, et need vaadatakse üle. Kongressi Demokraatliku partei saadikud on öelnud, et nad survestaks teda jätma mõned tariifid kindlasti paika, et kaitsta töökohti Ameerikas.

Biden võib muuta taktikat ja sõnumeid

Siiski on Trumpil ja Bidenil erinevusi oma seisukohtade elluviimise taktikas ja selle põhjendamises. Bideni nõunikud on nimetanud ebarealistlikuks mõnede Trumpi toetajate juttu võimalikust uuest külmast sõjast, kus Nõukogude Liidu asemele asub Hiina. Bideni meeskond toob esile, et üle Vaikse ookeani liikus ka eelmisel aastal - kui USA ja Hiina vahel käis kaubandussõda - rohkem kui 500 miljardi dollari väärtuses kaupu. Näiteks üks USA majanduse lipulaevu Apple sõltub iPhone'ide koostamisel tugevalt Hiina tootjate tarnetest.

Samuti kritiseerib Bideni meeskond seda, kuidas Trump on Hiinaga vastasseisu asudes käitunud. "Tema läbirääkimiste ja survestamise strateegia on olnud üks suur segapuder," leidis Campbell.

Trumpi leer aga vastab sellele, et Biden kui kaua valitsusega seotud olnud ametnik ja hilisem pikaaegne poliitik, esindab seda suunda, mis on julgustanud Hiina tõusu, sealhulgas soodustanud tema võtmist Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. Biden kui üks kõige mõjukamaid kongresmene välipoliitika valdkonnas kasutas oma positsiooni, et toetada 2000. aastal president Bill Clintoni tegevust Hiina aitamisel WTO-sse.

Kui Biden presidendiks saades peab hakkama Hiina suhtes karmimat poliitikat ajama, siis see tähendab siiski märkimisväärset muutust tema välispoliitika-meeskonnale, kellest suur osa töötas selles valdkonnas juba president Obama ajal. Obama aga oli paljude arvates Hiina suhtes liiga pehme ning aeglane märkama Hiina presidendi Xi Jinpingi kaldumist natsionalistlikuma ja autoritaarsema poliitika suunas.

Hiina president Xi Jinping annab politseijuhile üle punalipu. Autor/allikas: SCANPIX / SIPA

Biden on öelnud, et teeks tihedamat koostööd oma liitlastega kui Trump on seda teinud, et koordineeritult Hiinat survestada. Tema sõnul oleks Trumpi sammud olnud märksa tõhusamad, kui ta oleks tegutsenud koostöös teiste riikidega, mitte selle asemel alustanud kaubandustülisid ka Euroopa, Kanada, Mehhiko, Lõuna-Korea ja Jaapaniga.

Biden on lubanud panna Trumpist enam rõhku koostööle Hiinaga globaalprobleemide lahendamisel, mis tema hinnangul on USA huvidele sama olulised kui vastuseis Hiinale. See peaks tähendama koostööd võitluses näiteks koroonaviirusega või kliimasoojenemisega. Kui Trump on mõlemat alahinnanud, siis Biden on näiteks kliimamuutusi nimetanud eksistentsiaalseks ohuks.

See võib siiski raskendada Bideni püüdluste elluviimist. "Kas koostöövõimaluste avanemisel Hiinaga peaks kaasnema leebumine? Aga mis siis, kui Hiina need kaks teemat omavahel seob?" küsis Brookingsi instituudi rahvusvaheliste suhete teadur Thomas Wright.

Bideni seisukohad on Hiina suhtes karmistunud

WSJ toob välja, kuidas Bideni seisukohad Hiina suhtes on karmistunud. Olles aastakümneid seotud valitsusega, on ta osalenud poliitikas, mille sihiks oli kujundada USA juhitud maailmakorda. Sellise maailmakorra kritiseerimine oli aga Trumpi poliitikasse tulekul üks põhiloosungeid. Trump on näiteks seadnud küsimuse alla USA kauased kaubandus- ja sõjalised suhted Jaapani ja Lõuna-Koreaga.

Kui USA mõlemast parteist pärit presidendid on rohkem kui neli kümnendit koos hargmaiste suurettevõtete juhtidega püüdnud julgustada Hiina integreerumist USA ja rahvusvahelise üldsusega, leides, et see on kasulik Ameerikale ning aitab kaasa Pekingi suuremale avanemisele. Nii alustas ka president Obama. Kui ta presidendiks sai ja püüdles Hiinaga suhete tihendamise poole, siis palus ta just oma asepresidendil Bidenil edendada suhteid Xi-ga. Biden on kiidelnud, et on veetnud Xi-ga rohkem aega koos kui ükski teine välisriigi tipp-poliitik, märkides et nad on kokku pidanud 25 tunni vältel ühiseid lõunasööke ja reisinud koos 24 000 miili.

"See on meie enda huvides, et Hiina õitseks," ütles Biden 2011. aasta visiidi ajal ning seda ütlust kasutab nüüd Trumpi meeskond sageli tema ründamiseks.

USA tollane asepresident Joe Biden ja Hiina asepresident Xi Jinping 2012. aastal külaskäigul ühte California õppeasutusse. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Obama ja Bideni administratsioon lootis algul, et Xi jätkab presidendiks saades turuliberaliseeimise poliitikat nagu tema eelkäijad. Kui aga Hiina liider hakkas võimu koondama ja pööras tagasi mitmed senised poliitikad, siis nende vaated Hiinale muutusid.

Bideni abid on rääkinud, et too hakkas märkama Xi ja teiste Hiina liidrite suundumust autokraatia poole juba 2013. aastal. Obama ametiaja lõpus hakkas USA tegelema Hiina korraldatud kübervargustega, astus vastu Pekingi ambitsioonidele Lõuna-Hiina meres ning võttis karmima tähelepanu alla Hiina investeeringud USA tehnoloogiaettevõtetesse. Biden võttis valitsuses juhtohjad Hiina kaubanduspoliitika kritiseerimisel, ehkki valitsuse sammud piirnesid peamiselt kaebuste esitamisega WTO raamistikus.

Washingtonis valitseb Hiina suhtes uus konsensus

Tänaseks on aga Washingtonis kinnistunud uus konsensus, mille kohaselt Ameerika Ühendriigid ei näe Hiinat enam liikumas Lääne poliitilise ja majandussüsteemiga kohandumise suunas, vaid Pekingit peetakse eekõige autoritaarseks rivaaliks, märgib WSJ. Vaenulikkust ei põhjusta ainult erimeelsused kaubanduses, vaid ka Hiina tegevus Hongkongi allutamisel ning uiguuride represseerimine.

"Vaatamata sellele, kes presidendivalimised võidab, muutub USA poliitika Hiina suhtes järgmise viie aasta jooksul karmimaks kui see oli viimasel viiel aastal," ütles president George W. Bushi aegse valitsuse välisministeeriumi ametnik, nüüd Välissuhete Nõukogu juht Richard Haass. "Hiina on muutunud ning USA suhtumine Hiinasse on muutunud," lisas ta.

USA kongress on oma praeguse ametiaja jooksul vastu võtnud üle 200 Hiinat puudutava seadusandliku akti, seda on kaks korda rohkem kui eelmine koosseis. Pew uuringutekeskuse suvine küsitlus näitas, et Hiinasse suhtub negatiivselt 73 ja soosivalt 22 protsenti ameeriklastest. 2011. aastal nägi Hiinat positiivsena 51 protsenti ja negatiivsena 36 protsenti vastanutest.

Bideni nõunikud näevad tema Hiina-poliitika sama palju USA enda majanduse reformimises kui Hiina ohjeldamises. "Debatt peab olema selle üle, kes muudab Ameerika konkurentsivõimelisemaks," ütles Bideni kunagine julgeolekunõunik, nüüdne analüütik Ely Ratner.

Kui USA on kaua püüdnud Hiinat veenda liikuma Ameerika-stiilis kapitalismi suunas, siis Biden plaanib valituks osutumise korral tugevdada USA majandust hoopiski Hiina-stiilis riikliku sekkumise sammudega. Tema plaan hõlmab programmi "Osta Ameerika kaupu!", mis peaks suunama rohkem föderaalvahendeid USA ettevõtetele.

Biden on ka lubanud, et tema poliitika paneb suurt rõhku demokraatia ja inimõiguste propageerimisele, mis on traditsiooniline USA välispoliitika komponent.

USA mereväe alused manöövritel Lõuna-Hiina merel. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Sellest tuleneb ka tema vaade tehnoloogiapoliitikale. "Nagu asepresident seda näeb, siis maailmas on lahknevus tehno-demokraatiate ja tehno-autokraatiate vahel," ütles Bideni juhtiv välispoliitikanõunik Antony Blinken. Demokraatiad kasutavad tehnoloogiat suurema vabaduse loomiseks, autokraatiad aga inimeste jälgimiseks ja ohjeldamiseks.

Siski tuleb Bidenil võidu korral ületada mitu lõhet demokraatide seas selles, kuidas Hiinat kohelda. Üks neist puudutab relvajõude. Kui üks leer Demokraatlikus parteis soovib Pentagoni rahastamise tugevat kärpimist, siis teine näeb vajadust USA Aasia-liitlaste suuremaks toetamiseks. Teine erimeelsus on aga kaubanduses, kus osa demokrate vastustab uute vabakaubanduslepete sõlmimist, teised aga näevad neid leppeid vajalikuna alliansside loomiseks Hiinale vastu seismisel.

Kui Obama oma presidentuuri lõpus pidas läbirääkimisi 12 riiki ühendava Vaikse ookeani ülese partnerlusleppe (TPP) nimel, siis Biden toetas teda. Trump vastustas oma 2016. aasta kampaanias TPP-d ning presidendiks saades tõi USA sellest välja. Nüüd ütleb Bideni meeskond, et blokiga ühinemine ei ole nende prioriteet.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: