Berliini linnavalitsus tahab vähemuste kirjeldamiseks uusi sõnu
Berliini linnavalitsus saatis oma personalile juhised, kuidas peaks hakkama nimetama mitmesuguseid vähemusi. Püüe juurutada "erinevuste-tundlikku sõnavara" on pälvinud kriitikat kui liikumine orwelliku maailma poole.
Linnavalitsuse koostatud 44-leheküljelises bukletis soovitatakse näiteks sõna "välismaalased" asemel hakata kasutama "Saksa kodakondsuseta isikud" või illegaalsete immigrantide kohta "dokumenteerimata migrandid", kirjutab ajaleht The Times. Oponendid on sellist algatust kirjeldanud liikumist lapsehoidjariigi poole, mõned võrdlevad seda isegi George Orwelli teostes kirjeldatava maailmaga.
"Migrandi taustaga inimesi" soovitakse hakata kutsuma "rahvusvahelise ajalooga inimesteks", asüülitaotlejaid "kaitset taotlevateks inimesteks" või "kaitstud persoonideks", ühistranspordis piletita sõitmise kohta saksa keeles kasutatav väljend "schwarz fahren" (mustalt sõitma) tahetakse aga üldse ära keelata.
Kui aga mõni inimene vahetab sugu, siis ei tohiks seda nimetada "soovahetuseks", vaid "soo kohandamiseks".
Juhised on osa Berliini linnavalitsuse viimase aja meetmetest, millega soovitakse ametnike kohandumist üha kasvava välismaist päritolu elanikkonnaga. Kui 2009. aastal oli veerand Berliini elanikkonnast migrandi taustaga, siis eelmisel aastal oli neid juba 35 protsenti.
Kriitikud on seadnud algatuse küsimärgi alla ning radikaalsemad on seda nimetanud vasakäärmusluse ilminguks. Kohaliku ajalehe BZ kommentaator Gunnar Schupelius kirjutas: "Me suundume lapsehoidjariigi suunas. Üks poliitikute klikk tahab kindlustada, et me usuksime nende seisukohti ja käituksime vastavalt nende poliitilisele ideoloogiale."
Berliini linnavalitsus, millesse kuuluvad sotsiaaldemokraatide, Vasakpartei ja roheliste esindajad, eitas soovi linna teenistujate sõnavara määrata. "Loomulikult ei ohusta töötajaid trahvid. Tegemist on meie keeles tundlikkuse loomisega," ütles linna õigusosakonna pressiesindaja Michael Reis. Lisaks hõlmab linna tegevuskava ka rohkemat välispäritolu töötajate palkamist.
Samas leiavad mõned kommentaatorid, et linnavalitsuse algatus ei lähe piisavalt kaugele, kuna riigis on endiselt inimesi, kes ütlevad tumedama nahavärviga inimeste kohta "välismaalane" hoolimata sellest, et too võib olla Saksa kodakondne.
The Times tõdeb, et USA-st alguse saanud liikumine Black Lives Matter on toonud keelelise diskrimineerimise teema Saksamaal suurema tähelepanu alla.
Nii teatas näiteks toiduainete tootja Knorr, et nimetab oma populaarse kastme Zigeuner (Mustlane) ümber "Ungari stiilis paprikakastmeks", kuna oli saanud kaebusi, et praegune nimetus on solvav.
Toimetaja: Mait Ots