Raamatu koostaja Larissa Mandel ütles, et mõte sellisest teosest oli liikvel juba kümme aastat tagasi. Kahe ja poole aasta eest Lihula mõisas peetud kohtumise järel sai projekt hoo sisse. Raamatu tegemisel lõi kaasa rida autoreid.

"Eriliseks teeb selle raamatu see, et siin on kasutatud inimeste kirstuvarana alles hoitud vanu rahvarõivaid. Kui tavaliselt kasutatakse eelkõige muuseumi materjali, siis siin selles raamatus me näeme just nii palju kui võimalik seda, mis inimestel on veel kodus jäänud oma esinvanemate varandusest, need ehtsad vanad seelikud, särgid," rääkis Eesti Rahva Muuseumi kuraator ja üks raamatu autoritest Reet Piiri.

Raamatus on teiste seas ülevaade ka ajaloolise Läänemaa alla kuulunud Varbla, Mihkli, Vigala ja Märjamaa kihelkonna rahvarõivastest. Läänemaa kihelkondade rahvarõivastel oli kohalikke omapärasid, kuid erinevused ei olnud piirkondade vahel väga suured.

"Üldilme rahvarõivastes on olnud sarnane. Naised on seal kandnud ilma kraeta särke, mis olid siis paelaga kokku õmmeldud ja hiljem tulid sellised väikesed püstkraed sinna peale, püvisilmpistes tikandid, valged on omased Läänemaale, hilisematel särkidel punased tikandid. See on just selline ajaline muutus, mis on Läänemaale omane," rääkis Piiri.

Teose "Läänemaa kihelkondade rahvarõivad" andis välja mittetulundusühing Kodukant Läänemaa.