"Olukorrast riigis": Reitelmann ei mõista ERR-i sõltumatut rolli
ERR-i ründama asunud EKRE liikmest riigikogu saadik Urmas Reitelmann ei saa aru, et avalik-õiguslik meediakanal täidab ajakirjanduse esmast rolli olla sõltumatu, mitte ei ole mõne riigiinstitutsiooni suvaline osakond, leidis ajakirjanik Andrus Karnau Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".
Saatejuhid tõid teemaks Reitelmanni sotsiaalmeediast tehtud avalduse, kus ta teatas, et soovib saada ERR-i juhatuselt selgitust, kuidas USA pealinnas asuva Eesti saatkonna fotofailid Loius Freeh' advokaadibüroo palkamist puudutavast memost uudistetoimetusse saabusid ja miks need avalikustati.
Andrus Karnau nimetas seda otseseks ähvarduseks, kus Reitelmann lubas, et juhul, kui ta juhatuselt vastust ei saa, tuleb ERR-i uudiste peatoimetajal Anvar Samostil politseis ütlusi anda. Järgmises sotsiaalmeediapostituses leidis Reitelmann juba, et kuna ERR-i nõukogu esimees Rein Veidemann pole temaga nõustunud, siis juhul, kui ka Veidemann tema nõudmistele ei allu, tuleb temagi välja vahetada.
Karnau sõnul väljendab Reitelmann sellega tüüpilist arusaama, mis on Eestis laialt levinud, kus riigieelarvest rahastatavat ERR-i võrreldakse riigiasutusega, mitte ei peeta seda sõltumatuks meediaorganisatsiooniks.
"Sellega väljendab Urmas Reitelmann arusaamatust, mis on üldse sõltumatu ajakirjandus. ERR-i ajakirjanduslik pool pole mingi riigiasutuse osakond," ütles Karnau.
Ta selgitas, et ajakirjanikud lähtuvad oma töös professionaalsetest kriteeriumitest, millest tähtsaim on sõltumatus ning keegi ei saa tulla ajakirjanikule ette ütlema, mida ta peab kajastamisel tähtsaks ja vääriliseks.
Karnau hindas memo uudisväärtuse ja tähtsuse ühiskonnas olemasolevaks.
"Endine diktor on sellega tõestanud oma täielikku asjatundmatust," leidis Karnau.
Ta võrdles Reitelmanni teise EKRE liikme, Pärnu linnavoliniku Heldur Paulsoniga, kes moodsat kunsti esitledes ei leidnud kujutatud pildilt lehma.
"Tema teadmised ajakirajndusest on samasugused," ütles Karnau Reitelmanni kohta, selgitades, et viimane lihtsalt kuritarvitab oma võimu ja püüab peale suruda enesetsensuuri, et iga ajakirjanik mõtleks, enne kui mõne dokumendi avaldada julgeb. Politseiga ähvardamist nimetas ta aga juba otseseks tsensuuriks.
Harry Tuul ütles, et Reitelmann võinuks selgituste saamiseks pöörduda ka otse ERR-i poole, ent asja avalikult ajamine paneb organisatsioonile ja ajakirjanikele surve peale ning näeb EKRE valijate silmis hea välja.
Tuul nimetas Reitelmanni väljaütlemisi sooviks ajakirjanikke suukorvistada.
Karnau toonitas, et saatkonna memo, kus soovitati Freeh' advokaadibüroo palkamisest hoiduda, polnud isegi mitte riigisaladus, vaid dokumendil oli tempel "asutusesiseseks kasutamiseks".
Toimetaja: Merilin Pärli