"Olukorrast riigis": metsanduse arengukava kohta valetatakse rahvale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1602412920000 | amCalendar}}

Väide, et keskkonnaministeerium pole metsanduse arengukavasse käiva keskkonnamõjude hindamise koostamseks leidnud sobivat ettevõtet, ei pea paika, ütles Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" saatejuht Andrus Karnau. Stuudios arutles samal teemal ka teine saatejuht Harry Tuul.

Karnau ütles, et keskkonnaministeeriumi pressikonverents, kus osales ka rahandusminister Martin Helme, tekitas esmalt küsimuse, kas Helme osalemine tähendab, et senine keskkonnaminister Rene Kokk vahetatakse välja.

Seda siiski ei juhtunud, selgitas Karnau, kuid tõi välja, et Helme osalemine näitab hoopis midagi muud.

"See näitab lihtsalt päris ilmekalt muutust, mis on ka Eesti riigivalitsemises toimund. Ministrid ei ole enam vähemalt EKRE valitsemisalas iseseisvad, kõiki viit EKRE ministriportfelli peab Martin Helme," ütles Karnau.

Tuul ütles, et pressikonverentsil räägiti metsamajanduse arengukavast, millest on puudu keskkonnahinnangu aruanne.

See, et arengukava sel aastal valmiks, on Tuule hinnangul ennatlik ootus. Ta arvas, et arengukavaga läheb veel aasta või kaks.

Karnau sõnas, et tema meelest valetab keskkonnaministeerium rahvale, öeldes, et pole leitud ettevõtet, kes puuduoleva hinnangu koostaks. See ettevõte leiti ja selleks on keskkonnaorganisatsioon Säästva Eesti Instituut, sõnas Karnau.

"Mingil arusaamatul põhjusel keskkonnaministeerium ei sõlminud ettevõttega lepingut, et ettevõte oleks saanud hakata tegema keskkonamõjude hindamise aruannet metsanduse arengukavale," ütles ta.

Tuul tõdes, et seda aruannet koostama kandideeriski vaid üks ettevõte.

"Metsandus on selline väga suurte huvidega, aga võib öelda ka huvide konfliktis ala," ütles Tuul ja täpsustas, et lisaks riigile ja ettevõtjatele on üks oluline pool ka looduskaitsjad.

Karnau selgitas, et looduskaitsjate all ei tohi mõelda inimesi, kes totaalselt metsaraiumise vastu on.

"Ma pole näinud ühtegi keskkonnakaitsjat, kes tõuseks püsti ja ütleks sirge seljaga, et ühtegi puud ei tohi enam raiuda," sõnas Karnau.

Saatejuhid arutlesid keskkonnaministeeriumi käitumise professionaalsuse üle, kui tuleb ettevõte, kes koostab neile ebasobiva hinnangu, mis vaikitakse maha.

"Kas see on saamatus või kellegi huvides tegutsemine?" küsis Tuul.

Karnau sõnul on arusaamatu, kust selline "ülbus" üldse tulla saab.

Nädala uudisteks valisid saatejuhid Eesti valitsuse soovi Estonia laevakeres olevaid auke uurida, seadusemuudatuse ettepaneku pankade kontode avamise kohta, Astravetsi tuumajaama töö alguse edasilükkumise, Kalev Spa laenutaotluse ning Laulu- ja Tantsupeo SA uue juhi valimise.

Muu hulgas tuli saates juttu ka Urmas Viilma väljaöeldust kooseluseaduse kohta ning hoiu- ja laenuühistustest.

Keskkonnaministeeriumi kommentaar

Pärast saadet saatis keskkonnaministeerium oma kommentaari, mille avaldame järgnevalt:

- Keskkonnaministeerium lükkab ümber Raadio2 saates "Olukorrast riigis" ning ERR-i portaalis levitatud info, nagu oleks ministeerium inimestele metsanduse uue arengukava mõjuhinnangu asjus valetanud. Mõjuhindaja leidmiseks korraldatud hange on neljal korral nurjunud. Ilma mõjuhinnanguta arengukava riigikogus seadusena vastu võtta ei saa.

- Saates väitis ajakirjanik Andrus Karnau sellest hoolimata, et arengukava strateegilise mõju hinnangu tegija leiti juba eelmisel aastal, aga ministeerium ei sõlminud temaga "mingil arusaamatul põhjusel" lepingut. Täpsustagem, et kõnealuse, järjekorras esimese hanke korraldas riigikantselei. Sellele hankele saabus üks pakkumus, mille tegi Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna esindus. Hankeleping jäi riigikantseleil firmaga sõlmimata ja põhjuseks olid riigihangete korra jäikus, mis ei anna tingimuste muutmiseks tagantjärele enam mänguruumi.

- Samuti ei vasta tõele väide, nagu oleks ministeerium salastanud mõjuhinnangu, mille ta tellis SEI Tallinna esinduselt arengukava stsenaariumide kohta.

- Arengustsenaariumide hinnang sai avalikuks kohe pärast selle vastuvõtmist (ministeerium ei riputanud kodulehele poolikut tööd, vaid ootas esmalt ära firma tehtavaid täiendused ja parandused). See hinnang on kodulehelt leitav ka praegu.

- Metsanduse arengukava koostamisel polnud seda analüüsi siiski võimalik kasutada väga selgel põhjusel. Nimelt leppisid osapooled kohe arengukava koostama asudes kokku, et see kava peab arvestama metsa erinevaid väärtusi – nii kultuurilisi, sotsiaalseid, ökoloogilisi kui ka majanduskikke. Kaalukaussidel peavad korraga olema näiteks nii looduslike koosluste kui ka hiiepaikade tulevik, inimeste võimalused metsas akusid laadida kui ka metsa osa tööhõives, sisemaises kogutoodangus jne, jne.

- Stsenaariumide uuring, mille SEI Tallinna esindus ministeeriumile esitas,  jättis neist aspektidest kolm – kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku – paraku vaeslapse ossa. Seega ei lähtunud ministeerium seda mõjuhinnangut metsanduse arengukava koostamisel arvestamata jättes kellegi suvast või survest, vaid arengukava kokkupaneku aluseks olevast kokkuleppest.

- Küll saab ministeerium SEI tehtud uuringut osaliselt kasutada looduskaitse arengukava koostamisel.

- Töö metsanduse uue kümnendi arengukava kallal käib edasi. Arengukava juhtkogu koguneb taas homme. Arengukava eelnõu loodab ministeerium valmis saada järgmisel aastal. Mõjuhindaja leidmiseks on lähiajal tulemas uus hange, kusjuures seekord otsib ministeerium selle töö tegijaid ka rahvusvaheliselt areenilt.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: