Samost selgitas, et tavapärane praktika on pigem see, et kohtutoimikud muutuvad pärast kohtuotsuse väljakuulutamist avalikuks, ent Alaveri toimikuga läks teisiti - kohtunik otsustas selle sisuliselt salastada, viidates selles sisalduvatele delikaatsetele isikuandmetele.

Samost nimetas seda otsust Alaveri ja tema kaitsja Aivar Pilve suureks võiduks, sest nende eesmärk oli, et protsess ei toimuks tunnistajatega, et protsess kujuneks lühikeseks ja et keegi ei saaks pärast kohtuotsuse väljakuulutamist selle materjalidega tutvuda.

Toimiku kinniseks kuulutanud kohtuniku otsuse vaidlustamise järel asus halduskohus seisukohale, et väga suur avalik huvi kaalub keelustamise argumendid üles ning toimik sai avalikuks.

Samosti hinnangul annab see otsus ühiskonnale kindluse, et oma mõju kasutades pole võimalik Eestis pettusi lihtsalt kinni mätsida. Ta tõi esile, et Eestis on ajakirjanikke, kes on juba nii 2001. kui ka 2011. aastast alates esitanud ettevaatlikult küsimusi, milliste meetoditega meie suusatajate sportlikud tulemused on saavutatud, millele järgnes nende ajakirjanike karjääride hävitamisele suunatud tegevus.

"Alaveri päevikust jääb uskumatu karistamatuse tunne," tõdes Samost.

Ta tõi esile, et Alaver jätkas ka pärast Seefeldi pressikonverentsi, kus selgus dopinguga mehkeldamine, oma päevikusse end inkrimineerivate sissekannete tegemist, sest ta tõenäoliselt ei kujutanud üldse ette, et keegi võiks tulla tema kodu kunagi läbi otsima.

"Ta tõenäoliselt arvas, et seljatagune, mis oli teda aastakümneid aidanud, päästab teda jälle," ütles Samost, viidates, et Alaver tundis end karistamatuna olukorras. Ta avaldas lootust, et see juhtum annab õppetunni: ebaaus käitumine ei tasu ära.

Samost pakkus, et Alaveri kallutas sedasi käituma päritolu nõukogudeaegsest spordisüsteemist, mis oligi pettustele ja valedele üles ehitatud.

Ent halba kohtupraktikat on esinenud teistegi juhtumite puhul. Nii on arusaamatu, miks kuulutati Tallinna Sadama kohtuprotsess sisuliselt kinniseks: ajakirjanikud võivad seda küll jälgida, ent trahviähvardusel on selle kajastamine keelatud. Sildami meenutusel toodi põhjenduseks, et sel moel ei saa tunnistajad ajakirjandusest lugeda, mida eelmised tunnistajad rääkinud on.

"See on karjuv sigadus," hindas Samost. "Sellise otsuse tagajärjed traagilised. /---/ Aastal 2020 ei ole meil võimalik pidada üht poliitilise korruptsiooni protsessi, ilma et ajakirjandus seda kajastaks."

Ta ütles, et veel paar aastat tagasi ei oleks seadus võimaldanud niisugust käiku kohtunikul ette võtta, kuid karistusseadustiku muutmine andis nüüd sellise tõlgendusvõimaluse.

Sildam ütles, et veel pole teada, mis saab Tallinna Sadama kohtutoimikutest, mida on vähemalt kümme korda rohkem kui Mati Alaveri juhtumis. Ta avaldas lootust, et nende avalikustamist vähemalt protsessi lõppedes näiteks kümneks aastaks ei salastataks, nii et juhtumist saaks kirjutada aastaid hiljem vaid fakte konstateerides.