Valitsus eraldas KredExile kriisiabimeetmeteks hulgaliselt raha, millest suur osa pole kasutust leidnud. Nüüd on plaan osa sellest rahast koos lisainvesteeringutega suunata ümber sajaprotsendiliselt riigi omanduses olevasse KredExi tütarettevõttesse SmartCap, mis fondide kaudu investeerib teadusmahukatesse ettevõtetesse. Investeerimisotsused teeb KredExi nõukogu.

"Läbi lisaeelarve me panustasime KredExisse väga suuri rahasid ja kõiki neid rahasid ei osata täna ära kasutada või ettevõtjad ei vaja seda, siis need rahad tõstetakse ühest fondist teise, kus me näeme, et see vajadus on suurem. Meil on täna väga selgelt riigieelarves plaanid, et läbi KredExi toetada Eesti majandust ja ettevõtlust ja üks osa sellest on ka SmartCap. Läbi järgnevate kolme-nelja aasta on see suurusjärk 200 miljonit eurot," rääkis riigikogu liige, rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ERR-ile.

"SmartCap on see riigiettevõte, mille kaudu Eesti panustab riskikapitaliturgude arengusse. Enam riik otse ei investeeri ettevõtetesse, nüüd me lihtsalt pakume erakapitalile kaasinvestori rolli, nii et riik koos siis erainvestoriga investeerib Eesti tehnoloogiaettevõtetesse, et nendest uued edulood kasvatada," selgitas majandusministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi. "Neid fonde, kus Eesti riik on erineval moel sees olnud, on üle kümne, ja see võimendus, mis nüüd riigi toel on juhtunud, on, et see kapitalipakkumine on suurusjärgus 850 miljonit eurot, mida siis Eesti ettevõtjad saavad kasutada samamoodi investeeringute tegemiseks."

Lubi nimetab seda riigi osalusega mahtu märkimisväärseks, ent mitte veel piisavaks, seetõttu on riigil plaan fondidesse investeerimisega jätkata.

"Kui meil on vaja, et majandus kiiresti taastuks, siis just stimuleerida ettevõtete investeerimist. Nii et see koht, kus nüüd, kui me saame stimuleerida täiendava rahapakkumisega ka ettevõtete investeeringuid, siis see on täpselt see, mida riik tegema peaks," leiab Lubi, lisades, et Eesti on väga panganduskeskne, kuid alustaval ettevõttel puuduvad varasemad rahavood, mida omakapitalina kasutada.

Eeskätt lõikavad riigi investeeringutest fondidesse kasu rohetehnoloogiat arendavad ettevõtted, sest riik on oma investeerimisfookuse just sellele valdkonnale seadnud. Lubi tõdeb, et rohemajandus on väga lai mõiste.

"Energiaefektiivsus, selle uued lahendused, transpordist, eluasemest, kõik läheb sinna alla, niimoodi et sinna investeerida on väga mõistlik, sest Eesti tahab, et ka nendes valdkondades oleks meil oma edulood, nii nagu meil on IT-valdkonnas - et meil oleks targad majad, targad lahendused, kõik see, et sinna riik siis innovatsiooni toetades panustab," ütles Lubi. "Me oleme juba nii rikas ühiskond, et veel rikkamaks saada aitab ainult investeerimine läbi innovatsiooni. Me kõik tahame kõrgemat palka saada ja see lihtsalt on vajalik."

"Rohemajandus on meie tulevik. Rohefond on kindlasti üks oluline koht, kus Eesti majandus peab järgnevatel aastatel suurelt investeerima. Need on need valdkonnad, mis vajavad lähitulevikus suuremaid investeeringuid," kinnitas ka Kokk.

Ära ei kao ka vana majandust toetavad KredExi klassikalised laenu- ja käendusskeemid.

"Täna on KredExis 200-300 miljonit eurot vabu vahendeid. Kas need kõik Smartcapi kaudu jagatakse – kindlasti mitte. Neid on ka läbi KredExi võimalik jaotada ja toetada majandust ja need otsused teeb KredExi nõukogu, kui riigikogu on eelarve kinnitanud," ütles Kokk.

"KredEx pakub eeskätt laenu- ja käendustooteid, nii et me tegelikult pakume lihtsalt kapitali, mis makstakse ettevõtte poolt tagasi, aga läbi KredExi riik omanikeringi ei astu. Alustaval ettevõttel on tihti vaja seda omakapitalimeedet ehk me lähme riskikapitaliga sisse. Küpsemale ettevõttele sobivad rohkem laenutooted ja käendustooted. Me arvame, et kapitaliturgude arengu seisukohalt Eestis on vaja mõlemaid arendada – nii laenutooteid kui ka omakapitalitooteid," lisas Lubi.