Kui juba valmistoodetud toidust viskame me prügikasti umbes ühe kolmandiku, siis selles mahus pole arvestatud raisatud toitu, mis põllult kaugemale ei jõuagi. Nõnda said kõik soovijad päästa Kalda talus toitu otse põllult.

"Ma tean, et väga paljud kartulikasvatajad korjavad põllult ära ainult selle kartuli, mis vastab mingisugusele standardile, mis on kokku lepitud, ja ülejäänu jääb lihtsalt põllule. See on selline tootmise raiskamise pool. Iseenesest see küll komposteerub seal põllul, mis ei ole ka halb, aga toidutootmise mahtude juures on ta ikkagi kadu," selgitas hobipõllumees Jaanus Välja.

Välja ise müüb saadusi vaid Tartu toidukogukonnale Juurikas, ent tõdeb, et suurtootjatel raisku minev saak on ilmselt mitmetes tonnides.

Paraku jäävad kõik natukenegi teistmoodi välimusega juurviljad põllule, sest poodide standardid on liiga kõrged. Müügiletile jõuavad vaid ilma defektita, mitte liiga suured ega liiga väikesed, kaubandusliku välimusega saadused.

Välja arvab, et kriteeriumid tulenevad siiski klientide eelistustest.

"Kui ikkagi edasi liigutada sellist toodangut, mis lõpuks tarbijal ostmata jääb, siis selle järgi need kriteeriumid on seatud. Kusagil riigis on lausa selliste kõverate ja vigaste köögiviljade kauplus olemas. See on inimeste esteetikaküsimus rohkem - sageli mõni porgand on nii põimunud, et seda on raske ka puhastada. Kindlasti on mugavam võtta hea sile ja optimaalse suurusega, aga maitseomadustelt ei pruugi midagi erineda," leiab Välja.

Põhjaeestlased saavad põneva kujuga maheköögivilju minna tasuta otsima reedel Harjumaal asuvasse Kiltsimäe tallu.